Nälkjas
Nälkjas on kojata maismaatigu. Eestis leidub neid 14 liiki.
Luule[muuda]
Tule siia väike nälkjas,
ma katan, ma kaitsen sind
kojatut ja majatut.
Veel märjad sinu uued juuksed kui imikul -
peale kiiritusravi
ümbritseb su pead
oreool.
- Jana Lepik, "***Tule siia väike nälkjas", rmt: "Lahtine taevas", 2004, lk 15
Proosa[muuda]
- "Me läksime natuke hoogu," ütles Niiske. "Me hakkasime natuke liiga loovalt mõtlema. Me tahtsime, et mangustid kirjakastides sigiksid, et nad hoiaksid ohjes madusid..."
- Isand Vetinari ei öelnud midagi.
- "Ee... kelle, ma tunnistan seda, me tõime kirjakastidesse, et nad vähendaksid kärnkonnade arvu..."
- Isand Vetinari kordas end.
- "Ee... ja need - tõsi ta on - panid meie töötajad kirjakastidesse, et nälkjate vastu võidelda..."
- Isand Vetinari säilitas vaikimise.
- "Ee... Aga nälkjad, pean ma ütlema, et olla meie vastu aus, said kirjakastidesse ise, nad tulid margiliimi sööma," lõpetas Niiske, avastades, et talle kipub naerupugin peale.
- "Noh, vähemalt säästeti teid nälkjate viimisest kirjakastidesse," märkis isand Vetinari heatujuliselt. "Teie jutu järgi paistab tegu olevat juhtumiga, kus külma loogika asemel oleks tulnud kasutada kainet mõistust - sellises koguses, mida on näiteks tavalisel kanal." (lk 14-15)
- Terry Pratchett, "Rahategu", tlk Allan Eichenbaum, 2010
- Suur oli maa, kus Zuleihha elas. Suur ja punane nagu härja veri. Zuleihha seisis tohutu, kogu seina katva maakaardi ees, millel laiutas hiiglaslik punane laik, see sarnanes tiine nälkjaga - Nõukogude Liit. Zuleihha oli juba ükskord varem niisugust nälkjat näinud: agitatsiooniplakatil Julbasis. Takja-Mansurka oli veel seletanud, et näe, siin ta on, see meie ääretu kodumaa - ookeanist ookeanini. Zuleihha ei olnud tookord aru saanud, kus need mered ja ookeanid on, aga nälkjas jäi talle meelde, see oli kangesti naljakas - habemega, kentsaka konksus esikäpaga. Aga nüüd paistis see siin kõrgel seinal tõesti ääretuna - ka kahekesi ei ulatanud ümbert kinni võtma, mis siis veel Zuleihhast rääkida. (lk 162)
- Guzel Jahhina, "Zuleihha avab silmad". Tõlkinud Jüri Ojamaa. Tänapäev, 2017
- Mõlemad istusid kaua, sõid ja teesklesid söömist. Siis ütles Danica: "Hüva. Topelt ei kärise. Pikendame kihlvedu. Kuus aastat. Kuni on 1998. Nad lahutavad, sina maksad kaks miljonit dollarit ja mina ostan korteri Pariisis. Enfin."
- Chollie pilgutas-pungitas silmi. "Eeldusel, et ma olen ikka maksejõuline."
- "Muidugi oled. Sinusugune pisike nälkjas teenib kolmekümnendaks eluaastaks sada miljonit," ütles Danica.
- Chollie ütles: "Kaunimat komplimenti pole mulle iial tehtud." (lk 55)
- Lauren Groff, "Moirad ja fuuriad", tlk Lauri Saaber, 2017
