Kärnkonn

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Proosa[muuda]

  • Vana kärnkonn astub oma roomavat sammu. Paneb esikäpa kaugele ette ja sirutab tagumist lestjalga, kuulatab suruvate sääskede suminat, piitsutab neid keelega, pungitab oma konnasilmi ja läheb ülimas rahus edasi.
Hiljuti sadas. Maantee on märg ja mustav. Hiline astuja jõuab teepeenrale, siis asfaldiäärele ja ikka sama aeglaselt edasi. Aga teekond on pikk, risti üle liiklusmagistraali.
Autosid vurab mööda; märg teekate sätendab. Väike kahepaikne heidab teele varju, mille madalalt langev valgus venitab kummaliseks koguks... Prauhh! (lk 36)
  • Harri Jõgisalu, "Maanteel", lk 35-38, rmt: "Nõiutud allikas", 2. trükk, Tallinn: Eesti Raamat, 1981