Fred Astaire

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Fred Astaire (1941)

Fred Astaire (sünninimega Frederick Austerlitz; 10. mai 1899 Omaha, Nebraska – 22. juuni 1987 Los Angeles, California) oli ameerika tantsija, koreograaf, laulja ja näitleja.

Astaire esines oma 76-aastase karjääri jooksul nii Broadway laval kui ka 31 muusikafilmis. Tema tuntuim tantsupartner oli Ginger Rogers, kellega ta mängis 1930. aastatel üheksas muusikafilmis. Ta mängis filmides peaosa teiste seas ka koos Rita Hayworthi ja Audrey Hepburniga. 1949. aastal pälvis ta elutöö eest au-Oscari. 1961. aastal sai ta Cecil B. DeMille'i nimelise elutööauhinna ja 1981. aastal Ameerika Filmiinstituudi elutöö auhinna. 1999. aastal valis Ameerika Filmiinstituut Astaire'i 20. sajandi parimate meesnäitlejate seas viiendale kohale.

  • Mul pole mingit soovi sellega midagi tõestada. Ma pole kunagi kasutanud seda väljundina või eneseväljenduseks. Ma lihtsalt tantsin.
    • Fred Astaire, "Steps in Time" (1959), lk 325.
  • Ma ei armatse suudeldes, ma armatsen tantsides.
    • Fred Astaire filmi "Pikkjalg-Isa" stsenaristile Henry Ephronile
  • Kas tantsib kaamera või tantsin mina.
    • Fred Astaire (John Winge. "How Astaire Works." Film and Theatre Today, jaanuar 1950, lk 7-9)

Tema kohta[muuda]

  • Ta on kohutavalt haruldane. Ta on nagu Bach, kellel omal ajal oli tohutu kogus võimekust, olemust, teadmist, muusikaline haare. Astaire'i geniaalsuse kogus on samasugune; temas on niivõrd palju tantsu, et see on kontsentraat.
    • George Balanchine (Ivan Nabokov, Elizabeth Carmichael. "Balanchine, An Interview". Horizon, January 1961, lk 44-56)
  • Ta on meie aja kõige huvitavam, kõige leidlikum, kõige elegantsem tantsija [---] Igaühe tantsus võib näha tükikest Astaire'i - paus siin, liigutus seal. Algselt oli see kõik Astaire.
    • George Balanchine (Bob Thomas. "Astaire, the Man, The Dancer". London: Weidenfeld & Nicolson, 1985. ISBN 0297784021, lk 33)
  • Mida tantsijad Fred Astaire'ist arvavad? See pole mingi saladus. Me vihkame teda. Ta tekitab meis kompleksi, sest ta on liiga täiuslik. Tema täiuslikkus on absurdne. Sellega silmitsi seista on liiga raske.
    • Mihhail Barõšnikov 1978. aastal Kennedy Centeris Fred Astaire'i ja George Balanchine'i austamistseremoonial (Tim Satchell. "Astaire, The Biography". London: Hutchinson, 1987. ISBN 0-09-173736-2, lk 255)
  • Ta on geenius [---] Teist niisugust klassikalist tantsijat pole ma eluski näinud.
    • Mihhail Barõšnikov ("Interview with Mike Wallace", "60 Minutes", CBS Television, 18. veebruar 1979)
  • See on võrratu täius. Selles on maitse, teatud viisil arusaamine tema tugevusest ja nõrkustest. Ta ei olnud loomalikult seksuaalne, kuid ta pani oma partnerid paistma nii ebatavaliselt temaga seotuna.
    • Mihhail Barõšnikov (intervjuu saates "Larry King Live", CNN, 5. mai 2002)
  • Ta ei olnud pelgalt parim seltskonnatantsija või stepptantsija, ta oli lihtsalt meie aja kõige suurem, kõige kujutlusvõimelisem tantsija.
    • Rudolph Nurejev (Alistair Cooke. "Fred Astaire Obituary", Letter From America, BBC World Service, juuni 1987)
  • Kui ma hiljuti Nõukogude Liitu külastasin, intervjueeris mind ajakirjanik, kes küsis, "Millised tantsijad on teid kõige rohkem mõjutanud?" ja mina vastasin, "Noh, muidugi Fred Astaire." Ta paistis väga üllatunud ja jahmunud, nii et ma küsisin: "Mis lahti?" Ta vastas: "Noh, härra Balanchine ütles just sedasama."
    • Jerome Robbins (David Heeley (produtsent ja lavastaja). "Fred Astaire: Puttin' on his Top Hat and Fred Astaire: Change Partners and Dance (two television programs written by John L. Miller)", PBS, märts 1980)
  • Filmitantsu ajalugu algab Astaire'iga.
    • Gene Kelly (David Heeley (produtsent ja lavastaja). "Fred Astaire: Puttin' on his Top Hat and Fred Astaire: Change Partners and Dance (two television programs written by John L. Miller)", PBS, märts 1980)

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel