Sümpoosion
Proosa
[muuda]- Proosakirjanik Mraz ja Silvio Benussi seisid markii d'Andervilliers’ laua kõrval ning murdsid mehiselt homaaride sõrgu.
- "Mis minusse puutub, siis ma ise eelistan pigem Vene kööki," teatas Benussi ja imes häälekalt äsja murtud sõrga.
- "Mis mõttes?" uuris Mraz sõrga lutsides.
- "No ma pean silmas raamatuid, just Tolstoid ja Tšehhovit. Mnjaa, Tšehhov oli kõige rafineeritum..."
- "Üleüldse olekski parem, kui edaspidi korraldataks ainult selliseid sümpoosione. Kujutage endale ette Rabelais’ sümpoosioni!" ütles Mraz sõraga maadeldes.
- "Kahju, et ta Petroniuse-teemalist pidusööki ei korraldanud," ütles Benussi homaari sõrga imedes ja limpsides. "Siis sureks me söögi kätte," lisas ta raskelt hingates.
- "No ta ei saanud ju, kui tal endal pole Petroniusega mingit pistmist," täheldas Mraz sõrga murdes. "Kuigi, teil on õigus... Vanasti söödi kirjanduses palju paremini..."
- "Vanasti oli kirjandus üldse parem! Söödi, joodi, armastati ja vihati, korraldati vandenõusid ja tapeti, sünniti ja surdi!" ütles Silvio Benussi resoluutselt, laksas pahaselt homaari sõraga vastu lauaäärt ning oleks äärepealt selle sisuga pritsinud üht ebaterve jumega noormeest.
- Dubravka Ugrešić, "Romaanijõe forsseerimine", tlk Madis Vainomaa, LR 6-9 2021, lk 148
- Tõepoolest, võib näha, kui sageli lõpevad sümpoosionid hingelise segaduse ja mõttelise tühjusega - sest puudub vein. Harva esineb konverentse, kus veinipudelid avataks kohe hommikul. Kuid see on viga! Sellistel sümpoosionidel kõrgemate sünteesideni ei jõuta.
- Marju Lepajõe, "Sümpoosioni mõistest", Akadeemia 4/2014, lk 6-7