Kasu

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Proosa[muuda]

  • Kuidas võiks keegi näida oma ala meistrina, kui ta ei õpetaks midagi kasutut. (lk 51)
  • Rahvas küsib iga uue tähtsa nähtuse puhul, mis temast kasu on, ja tal on õigus, sest vaid kasu kaudu võib ta märgata asja väärtust.
Tõelised targad küsivad, kuidas on lugu asja endaga ja millised on tema suhted teiste asjadega, muretsemata kasu pärast, see on, tuntule ja eluks vajalikule rakendamise pärast, mida hoopis teistsugused vaimud — teravmeelsed, elurõõmsad, tehniliselt vilunud ja osavad - juba maha ei maga. (lk 66-67)
  • Kuna inimest õieti miski ei huvita peale iseenda arvamuse, siis otsib igaüks, kes mingit vaadet esitab, vasakult ja paremalt abivahendeid, millest endale ja teistele kinnitust võiks saada. Tõde kasutatakse niikaua, kui see on tarvitamiskõlblik, aga kirgliku retoorikaga haaratakse vale järele, niipea kui see kasu toob. (lk 70)
  • Johann Wolfgang Goethe, "Aforisme". Valinud ja tõlkinud Mati Sirkel. LR 33 1974


  • Püüa alati olla kasulik, ära püüa kunagi teha end hädavajalikuks. (lk 18)
  • Loodusel on hea priisata; ka kõik näiliselt täiesti kasutult laiali pillatu langeb lõpuks ikka tema rüppe. (lk 26)
  • Kindel vahend inimeste üle mõjuvõimu saavutada on end neile kasulikuks teha. (lk 29)
  • Mida kõike ei oska me kuuldavale tuua vigade ja puuduste väljavabandamiseks, millest me kasu lõikame! (lk 41)
  • Kibe on laitus, millest me parimagi tahtmise juures mingit kasu lõigata ei mõista. (lk 45)


  • Me ei tohi unustada, et kui raadium avastati, ei teadnud keegi, et see osutub haiglates kasulikuks. See töö oli puhas teadus. Ja see on tõend, et teadustööd ei tohi hinnata selle otsese kasulikkuse vaatepunktist. Seda tuleb teha selle enese pärast, teaduse ilu pärast, ja siis on alati võimalus, et teaduslikust avastusest võib tõusta inimkonnale kasu nagu raadiumist.
    • Marie Curie, loeng Vassari kolledžis Poughkeepsie's New Yorgis 14. mail 1921


  • Käisin eile uue arsti, naisarsti juures. Mul oli kokkulepe meesarstiga, kuid lõin araks ja ei ilmunud kohale. Naine on parem. Ta vaatas mu läbi, silmitses hindavalt ja ütles: "Miks te ennast näljutate?" Selleks, et mitte tunda armastust, mitte tunda iha, mitte midagi tunda! Vastasin, et ma ei näljuta ennast. Mul pole isu. Toit ajab mind iiveldama... kuidas saan ma süüa? Arst tegi mulle vitamiinisüsti, mis põletas nagu tuli. Kasulikud asjad põletavad nagu sinusse paisatud tuli, mille eest pole pääsu. (lk 40)


  • "Ja mõtle, kui palju kasu sellest on nendele tüdrukutele, kes kunagi samasugusesse olukorda satuvad. Ma tõesti arvan, et nad õpiksid siit midagi."
Selle peale polnud ma tulnudki. Ma arvan, et ma pole lihtsalt kogu seda värki siiani sellise pilguga vaadanud. Kas keegi tõepoolest võiks mingisugustki kasu saada, kui ma räägiksin neile, milline üks faking elu põhimõtteliselt olla võib? Ja kui neile lõpuks kohale jõuaks, et see polegi tegelikult mingi kirjanikuonkli fantaasia, vaid puhas tõde. Jah, kui see kuidagi nende armetutesse koludesse jõuaks... äkki siis mõni neist tõepoolest õpiks midagi? Või ehk siiski mitte? Võib-olla on see lihtsalt igav jutt ja keegi isegi ei ostaks seda. Raamatud on ju tänapäeval nii tohutult kallid. Ma tean, et mina ei ostaks kunagi sellist raamatut. Ja kes kurat küll põhimõtteliselt üldse viitsiks teiste vigadest õppida? Nii ei ole ju eriti huvitav elada. Ikka ise tuleb kõik asjad ilusti-kenasti persse keerata. Minu vanaisa ütles alati nii ja tema oli üks paganama tark mees.


  • Minu elu vili ei ole millegi ehitusmaterjaliks, ei minu ajal, nüüd, ega ka mitte mingis teises ajas, mitte kunagi.
Aga miks me peaksime olema kasulikud ja kellele? Kes jagas maailma kasulikeks ja kasututeks, ja mis õigusega? Kas ohakal ei ole õigust elule, või Hiirel, kes sööb salves vilja, Mesilastel ja Leskmesilastel, umbrohul ja roosil?
  • Olga Tokarczuk, "Aja oma atra läbi koolnute kontide", tlk Hendrik Lindepuu, 2020, lk 215


  • Bluele meeldis olla eriliselt vajalik, aga mõnikord oleks ta tahtnud, et vajalik ei tunduks nii kangesti kasuliku sünonüümina.