Mine sisu juurde

Marie Curie

Allikas: Vikitsitaadid
Marie Curie (umbes 1898).
Pierre Curie ja Marie Curie (umbes 1904).

Maria Salomea Skłodowska-Curie, prantsusepäraselt Marie Curie (7. november 1867, Varssavi – 4. juuli 1934, Passy, Prantsusmaa) oli Poola-Prantsuse füüsik ja keemik, kes uuris peamiselt radioaktiivsust ja raskeid radioaktiivseid elemente. Ta lõi termini "radioaktiivsus" ja radiokeemia kui teadusharu, ning suri kiiritusest tingitud haigusse. Tänapäeval peetakse tema järelejäänud pabereid 1890. aastatest liialt kiirgusohtlikeks, et neid võiks kasutada kaitseriietuseta, ning isegi tema retseptiraamat on radioaktiivne.

Marie Curie oli esimene naine, kes pälvis Nobeli auhinna (1903, füüsika, koos abikaasa Pierre Curie' ja Henry Becquereliga), esimene inimene, kes pälvis kaks Nobeli auhinda (1903 füüsika ja 1911 keemia, polooniumi ja raadiumi avastamise eest), ning tänini ainus, kes on saanud Nobeli auhinna kahes teadusharus (Linus Pauling pälvis 1954 keemia- ning 1962 rahu-Nobeli, John Bardeen kaks füüsikaauhinda 1956 ja 1972, Frederick Sanger kaks keemiaauhinda 1958 ja 1980, Punane Rist rahuauhinnad 1917 ja 1944 ning ÜRO pagulasamet rahuauhinnad 1954 and 1981).

Tsitaadid[muuda]

  • Poolakail pole õigust hüljata oma isamaad. (lk 90)
    • Vastus Pierre Curie' küsimusele, kas ta jääb Prantsusmaale, esmakohtumisel 1894. aasta alguses; cit. via: Ève Curie, "Minu ema Marie Curie", tlk Alfred Suik, 1994


  • [Pulmakleidi kohta:] Mul pole teist kleiti peale selle, mida ma kannan iga päev. Kui te suvatsete mulle anda ühe kleidi, siis ma sooviksin, et ta oleks tume, hästi praktiline, et võiksin teda pärast selga panna laboratooriumi minekuks. (lk 102)
    • Marie Curie õemehe Kazimierz Dłuski emale enne Pierre'iga abiellumist juulis 1895; cit. via: Ève Curie, "Minu ema Marie Curie", tlk Alfred Suik, 1994


  • Ma ei kandnud mingeid erilisi pulmakleite ja tseremoonial oli kohal vaid käputäis sõpru. [---] Me ei tahtnud muud kui väikest nurka, kus saaksime elada ja töötada.
  • Nie miałam na sobie żadnej nadzwyczajnej sukni ślubnej i tylko garstka przyjaciół była obecna na ceremonii. (…) Nie chcieliśmy nic więcej, jak niewielkiego kąta, w którym można by mieszkać i pracować.
    • Cit. via: Alicja Rafalska-Łasocha, "Maria Skłodowska-Curie – tavatu naine", Alma Mater nr 136, erinumber, 2011, lk 13  (Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)


  • Teaduses meie peame huvituma asjadest, mitte inimestest. (lk 262)
    • Marie Curie, cit. via: Ève Curie, "Minu ema Marie Curie", tlk Alfred Suik, 1994


  • Kurbi raamatuid võib välja kannatada vaid noorena. (lk ?, 1994. aasta väljaandest leidmata)
    • Marie Curie, väidetavalt teoses: Ève Curie, "Minu ema Marie Curie", tlk Alfred Suik, 1994


  • Olen üks nendest, kes arvavad, et teaduses peitub suur ilu. Teadlane oma laboratooriumis on mitte üksnes eriteadlane: ta on ka laps, kes seisab loodusnähtuste ees, mis teda mõjustavad nagu muinasjutud. Meie ei pea mitte laskma arvata, et kogu teaduslik edu piirdub üksnes mehhanismidega, masinatega, rattavärkidega, millel pealegi on ka oma eriline ilu.
...Ma ei arva ka, et meie maailmas on seiklusvaimu kadumise risk. Kui ma näen enese ümber midagi vitaalset, siis on see just seiklusvaim, mis näib väljajuurimatu ja on suguluses uudishimuga... (lk 257)
  • Marie Curie 1933. aastal Madridis "Kultuuri tuleviku" teemalisel kongressil peetud kõnes; cit. via: Ève Curie, "Minu ema Marie Curie", tlk Alfred Suik, 1994


  • Mu armas Pierre, tahaksin sulle öelda, et ubapõõsad õitsevad, glütsiiniad, viirpuud ja iirised alustavad — kõik see oleks sulle meeldinud.
Tahan ka sulle öelda, et mind nimetati su õppetoolile, ja et leidus meeletuid, kes mulle sel puhul õnne soovisid.
Tahan sulle öelda, et ma ei armasta enam päikest ega lilli: kannatan neid nähes ja tunnen ennast paremini sünge ilmaga nagu sinu surmapäeval, ning kui ma pole hakanud vihkama ilusat ilma, siis sellepärast, et meie lapsed seda vajavad. (lk 195)
  • Marie Curie' päevikukirje pärast Pierre Curie' surma, 14. mai 1906; cit. via: Ève Curie, "Minu ema Marie Curie", tlk Alfred Suik, 1994


  • Ma ei võta vastu mingit elatisraha. Olen piisavalt noor, et enda ja oma laste ülalpidamiseks töötada.
    • Vastus valitsuse ettepanekule, et lesestunud Skłodowska-Curie ja tema lapsed saaksid isakaotuspensioni; cit. via: Alicja Rafalska-Łasocha, "Maria Skłodowska-Curie – tavatu naine", Alma Mater nr 136, erinumber, 2011, lk 14  (Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)


  • Me ei tohi unustada, et kui raadium avastati, ei teadnud keegi, et see osutub haiglates kasulikuks. See töö oli puhas teadus. Ja see on tõend, et teadustööd ei tohi hinnata selle otsese kasulikkuse vaatepunktist. Seda tuleb teha selle enese pärast, teaduse ilu pärast, ja siis on alati võimalus, et teaduslikust avastusest võib tõusta inimkonnale kasu nagu raadiumist.


  • Kogu mu elu on uued sissevaated Loodusse rõõmustanud mind nagu last.
  • Ei saa loota ehitada paremat maailma ilma parandamata üksikuid inimesi. Selle jaoks peab igaüks meist töötama iseenda parandamise kallal ja samal ajal jagama üldist vastutust kogu inimkonna eest. Meie eriline hool peab olema aidata neid, kellele saame enda arvates olla kõige kasulikumad.


  • Minu palavaim unistus on Raadiumi Instituudi rajamine Varssavisse.
  • Moim najgorętszym marzeniem jest powstanie Instytutu Radowego w Warszawie.
    • Cit. via: Maria Pawłowska, "Mälestused Maria Skłodowska-Curie'st Jagiello Ülikooli Füüsikainstituudi raamatukogu kollektsioonis", Alma Mater nr 134–135, aprill-mai 2011, lk 69  (Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)


  • Elus ei tule midagi karta, vaid üksnes mõista. Praegu on aeg mõista rohkem, et võiksime vähem karta.
    • Cit. via: Melvin A. Benarde, "Our Precarious Habitat", 1973  (Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)
    • Teine tõlge: Elus pole midagi, mida oleks vaja karta; on vaid see, mida tuleb mõista.


  • Inimkond vajab praktilisi inimesi, kes saavad oma tööst enim ja kaitsevad omaenda huve, unustamata üldist hüve. Kuid inimkond vajab ka unistajaid, kelle jaoks on ettevõtmise erahuvita arendamine nii kaasahaarav, et neil oleks võimatu pühendada tähelepanu omaenda varalisele kasule. Kahtlemata ei vääri need unistajad rikkust, kuna nad seda ei soovi. Sellegipoolest peaks hästi organiseeritud ühiskond tagama sellistele töölistele tõhusad vahendid nende ülesande täitmiseks elus, mis on vaba ainelistest muredest ja vabalt pühendatud uurimistööle.


  • Mulle õpetati, et tee progressi poole pole ei kiire ega kerge.
    • Cit. via: Atul Apte, "Java Connector Architecture: Building Custom Connectors and Adapters‎", 2002, lk 69  (Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)


  • Leidub sadistlikke teadlasi, kes kiirustavad jahtima vigu selle asemel, et selgitada välja tõde.

Kirjad[muuda]

  • Inimene ei näe kunagi, mis on tehtud, vaid vaatab, mis tal veel teha tuleb.
  • Człowiek nigdy nie ogląda się na to, co zrobione, ale na to patrzy, co ma przed sobą do zrobienia.


  • Elu, nagu ta näib, pole kerge kellelgi meist. Aga peab olema visadust ning eriti usku endasse! Peab uskuma, et on annet millekski ja et selle asja peab siis ka saavutama, maksku mis maksab. Võib-olla pöördub kõik väga hästi hetkel, mil me seda kõige vähem ootame. (lk 85)
  • Nikomu z nas życie, zdaje się, bardzo łatwo nie idzie, ale cóż robić, trzeba mieć odwagę i głównie wiarę w siebie, w to, że się jest do czegoś zdolnym i że do tego czegoś dojść potrzeba. A czasem wszystko się pokieruje dobrze, wtedy kiedy najmniej się człowiek tego spodziewa.
    • Marie Curie kirjas vend Józefile 15. septembril 1893 Pariisist; cit. via: Ève Curie, "Minu ema Marie Curie", tlk Alfred Suik, 1994


  • Praegu ma loen:
1) Danieli füüsikat, millest ma lõpetasin esimese köite.
2) Spenceri sotsioloogiat, prantsuse keeles.
3) Paul Bersi anatoomia ja füsioloogia loenguid, vene keeles.
Ma loen mitmeid asju korraga: üheainsa aine vahetpidamatu õppimine võiks väsitada mu kallist aju, mis on juba kõvasti üle koormatud! Kui tunnen end täiesti võimetuna kasulikult lugemiseks, siis lahendan algebra ja trigonomeetria ülesandeid, mis ei salli tähelepanematuse vigu ja mis mind juhivad taas õigele teele. (lk 53)
  • Marie Curie kirjas Henrietale detsembris 1886, Ève Curie, "Minu ema Marie Curie", tlk Alfred Suik, 1994


  • ...Näed Sa, mu armas vend, kõik inimesed on ühel nõul tõsiasjas, et praktiseerimine väikelinnas takistaks sul arendada oma teadmisi ning teha uurimisi. Sa mataksid enese kuhugi kolkasse ega teeks karjääri. Ilma apteegita, haiglata ja raamatuteta tuimutakse, vaatamata suurimale meelekindlusele. (lk 56)
  • Marie Curie kirjas vend Józefile 9. märtsil 1887, Ève Curie, "Minu ema Marie Curie", tlk Alfred Suik, 1994


  • [Birminghami Ülikooli audoktorite tseremooniast:] Mind rõivastati kenasse punasesse mantlisse roheliste revääridega, samuti kui minu viletsuskaaslased, see tähendab, teised teadlased, kes pidid saama doktorikraadi. Me kuulasime igaüks väikese kõne, milles ülistati meie teeneid, siis ülikooli abikantsler kuulutas igaühele meist, et ülikool annetas meile selle kraadi. Siis istusime laval. Pärast seda lahkusime, võttes osa mingist pidulikust rongkäigust, mis koosnes kõigist selle ülikooli professoreist ja doktoreist kostüümides, mis olid kaunis sarnased meie omadega. Kõik see oli üsna lõbus. Pidin tõotama pühalikult, et täidan Birminghami ülikooli seadusi ja kombeid!...
    • Marie Curie kirjas tütar Iréne'ile 1913. aastal; cit. via: Ève Curie, "Minu ema Marie Curie", tlk Alfred Suik, 1994


  • Olen oma elus nii palju kannatanud, et olen kannatustega lõpule jõudnud: ainult tõeline katastroof võiks mind veel häirida. Olen õppinud resignatsiooni ja katsun leida mõningaid väikesi rõõme igapäevase elu halluses.
Ütle enesele, et sa võid ehitada maju, istutada puid, kasvatada lilli, vaadata neid kasvamas ja mitte mõelda millelegi muule. Meil pole enam palju elu ees, miks siis ennast veel vintsutada?" (lk 235)
  • Marie Curie kirjas õde Broniale 1. augustil 1921; cit. via: Ève Curie, "Minu ema Marie Curie", tlk Alfred Suik, 1994

Intervjuud[muuda]

  • Tundke vähem uudishimu inimeste ja rohkem ideede suhtes.
    • Vastus reporterile, kes Pierre'i puhkuse ajal Bretagne'is pidas Marie'd majapidajaks ning küsis, kas ta teab rääkida midagi paari eraelust; cit. via: Henry Thomas, Dana Lee Thomas, "Living Adventures in Science‎" (1972)  (Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)

Tema kohta[muuda]

  • Kõigist maailma inimestest on proua Curie ainus, keda kuulsus pole ära rikkunud.


  • Ma sooviksin, et selle raamatu lugeja ei lakkaks eristamast keset ajaliku elu heitlikkust seda, mis Madame Curie juures on veelgi haruldasem kui tema elutöö või tema värviküllane elu: karakteri püsivus; intelligentsus; ennastsalgavus isiksusena, kes oskas kõike anda ja kes ei osanud midagi võtta ega isegi saadaolevat vastu võtta; lõpuks hing, mille erandlikku puhtust ei suutnud moonutada miski, ei hiilgavaim edu ega saatuse löök.
Et tal oli selline hing, siis loobus Marie Curie endastmõistetavalt soodustustest, mida tõelised suurvaimud võivad saada tohutust kuulsusest.
Teda rõhus tähtsa isiku roll, kellena maailm tahtis teda näha. Nii nõudlik ja endassetõmbuv oli tema loomus, et ta ei suutnud lõpuni valida mõnda hoiakut, mida nõuab kuulsus: familiaarsus, tehtud lahkus, tahtlik valjus, paraadlik kasinus.
Ta ei osanud olla kuulus. (lk 4)
  • Ève Curie, "Minu ema Marie Curie", tlk Alfred Suik, 1994


  • Võtsin osa mitmesugustest loengutest ja töötasin laboratooriumides. Käisin Marie Curie juures praktilistel töödel radioloogia alal. Proua Curie oli kuulus teadlane, aga pedagoogina kuiv ja igav. Tema loengutel oli tavaliselt vähe kuulajaid.


  • Marie Curie'le võlgneb inimkond raadiumi avastuse. Ja oma töösaavutustega ta on lõplikult lükanud ümber eelarvamuse, nagu poleks naine suuteline tegema loovat teaduslikku tööd.
  • Sündinud Varssavis 7. novembril 1867. a. professor Skłodowski tütrena, lõpetas ta kohaliku gümnaasiumi ja liitus juba noorelt poola revolutsionääridega, kes unistasid oma isamaa vabadusest ja iseseisvusest. Kui Marie Skłodowska äratas vene võimude tähelepanu ja teda oli ähvardamas vangistus, põgenes ta Poolast Pariisi, kus astus Sorbonne'i ülikooli. Tal oli väga vähe raha ja sellepärast pidi tulewane "surematu" Akadeemia liige elama viletsas katusekambris. Ajuti ei jätkunud tal isegi raha lõunasöögi jaoks ja ta ainsa toidu moodustasid piim ja leib. Kuid neil vaevarikkail õppeaastatel kujunes tema iseloom järjekindlaks ja tugevaks, ükskõikseks kõigi raskuste vastu.
  • Sama aasta, mis tõi talle suurima teadusliku tunnustuse, kujunes Marie Curie'le isiklikus elus väga raskeks. Ta sõprus ühe oma kolleegiga, silmapaistva füüsikuga, kisti avalikkuse ette ja sellest tekkis seltskondlik skandaal, mis lõppes teadusmehe lahutusprotsessiga.
Marie Curie sõber kutsus ajakirjaniku, kes tema ja Marie Curie eraelu kohta oli levitanud pahatahtlikku laimu, kahevõitlusele. Kuid duell jäi pidamata, sest ajakirjanik loobus viimasel silmapilgul, paludes andestust ja tunnistades end süüdlaseks.
  • Jutustatakse, et Marie Curie'le olevat mustlane kunagi ennustanud, et ta saab maailmakuulsaks. Marie oli tollal veel Varssavi gümnaasiumi õpilane. "Kas saan kuningannaks?" oli ta naerdes küsinud. "Ei," vastanud mustlasnaine, "kuid kuulsaks sa saad." Ja kui Marie Curie 68-aastaselt suri, oli ta tõepoolest kuulsaim naine maailmas.
    • "Marie Curie elutöö", Uus Eesti, nr. 324, 26 november 1938, lk 12

Kirjandus[muuda]

  • Ève Curie, "Minu ema Marie Curie", tlk Alfred Suik, Tartu, Tallinn: Teaduslik ja Populaarteaduslik Kirjastus, 1940; 2. ja 3. trükk Tartu: Teaduslik Kirjandus, 1941; 4. trükk Tallinn: Olion, 1994
  • Philip Steele, "Marie Curie: naine, kes muutis teaduse kulgu", tlk Helje Heinoja, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006

Välislingid[muuda]

Vikipeedias leidub artikkel