Puudus

Proosa

• Igaühe omapäradega oldaks meelsasti valmis leppima, kui ta ei püüaks neid vaid samal ajal oma eelisteks õilistada; siis alles saavad neist puudused.
  • Jean Paul, "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme", tlk Krista Räni, Loomingu Raamatukogu 36/2004, lk 63

• Kes asja hoolikalt jälgib, näeb, et naeruväärsed pole mitte meie vead või puudused, vaid hoolikus, millega me püüame neid kinni katta, ja tahtmine teeselda, nagu meil neid polekski.
  • Giacomo Leopardi, "Mõtted", tlk Maarja Kangro, LR 3–4, 2008, lk 111

• Mida kõike ei oska me kuuldavale tuua vigade ja puuduste väljavabandamiseks, millest me kasu lõikame!
  • Marie von Ebner-Eschenbach, "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli", tlk Krista Räni, LR 30/2007, lk 41

• Sõbratar puhkes naerma. See on üks tema häid omadusi: ma lõbustan teda. Ning kui ma teda niimoodi lõbustan, on tema suu­rim puudus mind siis sõna otseses mõttes kõige sellega nurka suruda, mille kuulamist ta nii väga nautis. Mis seal ikka, ta teeb mängu kaasa! Kuna see on minu enda mäng, ei saa ma midagi öelda, ma ei saa isegi enese eest seista.

Niiviisi sajavadki mulle kaela nalja pärast tehtud plaanid, mida pole kerge täide viia. Sõbratar kohandab need plaanid minuga ja annab mulle tohutul hulgal praktilisi nõuandeid, mida ma lihtsalt pean arvesse võtma. (lk 16)

• Christiane Baroche, "Süvavesi", tlk Häidi Kolle, 1984