Umbrohi

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Rukkilill (Centaurea cyanus) ja kesalill (Tripleurospermum inodorum) on tüüpilised põlluumbrohud.
Valminud seemnetega põldohakas (Cirsium arvense) küpsel kaerapõllul

Umbrohi on taim, mis kasvab haritud maal lisaks külvatud või istutatud taimedele, soovimatu loodus kultuurtaimede hulgas.


Kui mu põld mu vastu kisendab
ja selle vaod üheskoos nutavad,
39 et ma olen söönud ta saaki ilma tasuta
ja olen pannud ta õiged omanikud hingeldama,
40 siis kasvatagu ta nisu asemel kibuvitsu
ja odra asemel umbrohtu.


Ma läksin mööda laisa põllust
ja arutu inimese viinamäest,
31 ja vaata, see oli üleni kasvanud umbrohtu,
selle pinda katsid nõgesed
ja kiviaed oli maha kistud.



  • Ta [Anna] läks rohtaeda, mille onu kord suurejooneliselt rajanud ja mis nüüd niisama suurejooneliselt raisku lastud minna. Nähtavasti on siin loomadki ajuti pidutsenud, puud katki tallanud, latvu napsinud. Põõsad kaovad umbrohtu, mis lokkab kui meeletu. Nõges, ohakas, kobruleht ja takjas, putk, kastehein ning orasrohi, aianurgas tapud, mis ronivad mööda vardaid ja aeda.
  • Nimeta lill on umbrohi; ladinakeelse nimega lill on tõstetud nii-ütelda kutselisele tasemele.
    • Karel Čapek, "Aedniku aasta", peatükk "Aedniku aprill". Tõlkinud Lembit Remmelgas



  • Vihatud reeturite hauad kasvavad täis umbrohtu ja karuohakat, kaetuna ausate nõukogude inimeste, kogu nõukogude rahva igavese põlgusega.


  • Siin, Porta Camollia lähedal varisesid majad ja väiksed aiad nende vahel olid ammugi umbrohtu kasvanud. Need, kes siin kunagi olid elanud, nii peremehed kui ka teenijad, olid üheksa aasta eest katkusurnuaiale kantud. Hiljem oli siin mõneski kohas tuli oma hävitustööd teinud, sest tühjad majad said ööasemeks koduta hulkureile. Ainult umbrohi, mis oli niisama visa hingega kui patune inimene, lokkas rõõmsalt.


  • Ema rohis maja pikiseina äärset lillepeenart ja tulepall - mis ei liikunud mitte "välgukiirusel", vaid täiesti jälgitava tempoga - keeras täisnurka tehes ümber majanurga just sinnapoole, kus Minni pojengide ja flokside vahele kummardus. Ma ei tea, kas ma karjatasin hoiatuseks, aga ema tõstis pea, märkas otse talle lähenevat keravälku, lasi sellel paremat jalga kõrgele tõstes oma jalge vahelt läbi lennata ja kummardus uuesti umbrohtu kitkuma.
    • Eeva Park, "Minu kuninglikud kaelkirjakud". Tallinn: Hea Lugu, 2018, lk 60-61


Ma kardan, et lõhute peegli.
Teid on palju ja rohkem veelgi.
Tõsiolemist varjab sirm
lillekirjane nii nagu muudel.
Aga umbrohi kasvab te luudel.
Teie suudel on surmahirm.

  • Mari Vallisoo, "Kõnelus peegli ees". Rmt: "Mälestusi maailmast", Tartu: Ilmamaa, 2015, lk 94-95


Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel