Võilill

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Margaretha Barbara Dietzsch, "Võilill ja liblikad"
Otto Didrik Ottesen, "Võilill ja kirikakar"
Richard Bergh, "Rüütel ja neitsi" (1897)


Võilill (Taraxacum) on astrilaadsete seltsi korvõieliste sugukonda kuuluv taimeperekond, mille tüüpliik on laia levikuga umbrohi ja ravimtaim harilik võilill (Taraxacum officinale).


Luule[muuda]

Näitsik, päitsik. Pärga punus
Näitsik.
Võililled! meelest unus
Päitsik.
Päi-päi päike mine,
Et saaks õhtuline!


Kollased juuksed, rohekas kleidike,
lühike veidike rohekas kleidike.
Ära nüüd mu akna alt kusagile keksi!
Ära nüüd mu akna alt kusagile eksi!
Rõõmus ja kraps, võilillelaps.


Tead, mis me teeme...!
Sa võta üks puhas leht
ja joonista sellele lind.
Mina kirjutan temale laulu.
Las ta lendab siis üles
laulma sest pikast teest -
võõramaa lilledest
võilille südameni.

  • Milvi Seping, "L. R-le", kogus "Urvad üle müüride" (1974), lk 19


kellel linnul on rõngas jalas
see on vist abielus
arvas tilluke Asta Alas
aga see polnud ilus
    
psühholoog Maasika meelest kes
puldis vastuseid soris
    
lapsed võilillepärgades
lõputus koridoris

  • Juhan Viiding, "Ministeeriumist saadeti psühholoog" kogus "Selges eesti keeles" (1974)


Vedelesin heinamaal
ja nuusutasin võililli
ja vaata ma olen
igapäev teie juures
mu armsad võililled

Andrus Kasemaa, "Vaiksed õhtud" kogust "Poeedi rahu ja armastus"

Kirjandus[muuda]