Lõke

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Ekaterina Kozlovskaya, "Geralt" (2012).

Lõke on inimtekkeline ja kontrolli all olev mõõdukas suuruses tuli, mis üldjuhul paikneb vabas õhus ja looduslikes tingimustes. Esteetilise naudingu, enese soojendamise ja metsloomade tõrjumise kõrval saab lõket kasutada ka toiduvalmistamiseks.


  • Pidutsemine ei lõpe isegi katku ajal, pigemini võib see elurõõm lõket suuremale leegile õhutada, kui keegi ei tea, mis homne päev toob.
    • Karl Ristikivi, "Põlev lipp". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1961, lk 77
  • Et teada saada, millest tegelikult lauldi, tuli minna tagasi menhiri juurde, kustuva lõkke äärde, kus omavahel põrkuvad kajad ning ristuvad resonantsid koondusid väikest kasvu, vanemapoolsele naisterahvale, kes tühja pudeliga vehkis.
" ... või tigu, kui sa vaevaks võtad veidi roomata, kuid siilile sa iial..."
  • Terry Pratchett, "Õed nõiduses". Tõlkinud Piret Purru ja Aet Varik. Tallinn: Varrak, 2001, lk 314


Vaikus end levitab jõgede sisse,
maastikus sündinud jahedaist joontest
tärkavad udude hõbesed lõkked.

  • Aivo Lõhmus, "Sügissonett Elele", TRÜ 3. detsember 1971, nr 35, lk 4
Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel