Kütt

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Gesina ter Borch "Istuv jahimees" (1672)
Jahimehe puhkehetk (tundmatu 19. saj. balti kunstnik)
Sulevi küla jahimehed banaanipuu varjus (1920)

Proosa[muuda]

  • Aastate eest murdis ilves Alutagusel terve ja tugeva täiskasvanud põdrapulli. Lumele oli kirjutatud, et ilves hüppas maast oma ohvri turjale ja ratsutas seal seni, kuni purustas põdra kaelasooned ja põder verest tühjaks jooksis. Oma jahisaagi küljest ei olnud kütt söönud suurt midagi. Nii et alati ei tarvitse see olla nälg, mis ilvese jahile ajab, see võib olla vastupandamatu jahikirg. Kassis, olgu ta suur või väike, metsik või kodune, elab kirglik jahimees. Murda on ilvese olemus. (lk 14)


  • Et näidata, kui erinevalt inimesed loomadega suhtlemisel võivad käituda, annan järgnevalt sõna ühele kirglikule suurte metsloomade kütile, kes kirjeldab, kuidas tema peaaegu 70 aastat tagasi Tseilonil täpselt samas piirkonnas loodust nägi. Selle inimese nimi on Paul Niedieck. Raamatus, mis kannab pealkirja "Püssiga viies maailmajaos", kõneleb ta tuhandeist mõrvadest, mis ta on toime pannud. Madusid tulistas Niedieck alati, niipea kui neid nägi, küsimata, kas neil trofeena väärtust on või mitte. Ühel pärastlõunal hävitas ta kaks niisugust "vastikut elajat". "Need olid rattlesnakes ja mu tracker väitis, et nende nahk olevat no good. Tegelikult arvan, et ta ei tahtnud loomi puudutada, mida ma talle aga pahaks panna ei saa. Ka mina tundsin madude vastu vastikust, ja nii jäid loomad aasale lamama." (lk 77)
    • Ursula ja Wolfgang Ullrich, "Džungel tulevikuta?", tlk R. Aro, 1973

Luule[muuda]

Lõke lööb praksuma,
sädemed tähtedeks lendavad,
viis kütti on külmas ja näljas.
Jões, mis kui katel on suur,
keeb kuu.
Soovitan teilegi kuu uhhaad.
Seda võib keeta alati,
kui ei näkka just saak.
Süüa külmalt ja peale salatiks -
sirtsu serenaad.

  • Helgi Muller, "Kuusupp ja sirtsu serenaad", rmt: Helgi Muller, "Laulud ratastel", 1966, lk 13-14


Hall taevas valge linna kohal.
Üks naine tassib hagu
üle lumise silla.
Tiik on uisutajaid täis
ja puud vareseid.
Jahimehed lumes
üle neljasaja aasta tagasi.
Roidumus kipub peale,
kuigi on natuke jahe.
Mõtlen lumise katuse akna taga
olematuks.
Must korsten seisab üksinda ja abitult
jäises lageduses.
Mõtlen olematuks nelisada aastat
ja enda sinna tagasi
seisma varesevaaguste raagus puude alla.

  • Madli Morell, "3. jaanuar 1980 * Kunstiajalooloeng", rmt: "Tõsimäng", 1983, lk 12-13


tol udusel hommikul
läbi varestekisa
sulasid jahimehed lumme
oma jahiõnne surmaunne

varesed varavalget ei tunnista

  • Jim Ollinovski, "LUULETUS PYHENDET P. BRUEGHEL VANEMALE", lk 56, rmt: "Aeroplaan esimesest pilgust", 2009

Vanasõnad[muuda]

  • Kütt läheb metsa, pane (pange) pada kummuli, kalamees läheb kalale, pane (pange) pada tulele.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo.svg
Vikipeedias leidub artikkel