Takjas

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Villtakjas
Viktor Abašin, "Takjas ja ohakas" (1892)

Takjas (Arctium) on astrilaadsete seltsi korvõieliste sugukonda kuuluv kaheaastaste rohttaimede perekond. Tuntuim esindaja on villtakjas (Arctium tomentosum), jõulise kasvu ja mööduvatesse objektidesse tugevasti haakuvate õisikutega taim.

Proosa[muuda]

  • Ta [Anna] läks rohtaeda, mille onu kord suurejooneliselt rajanud ja mis nüüd niisama suurejooneliselt raisku lastud minna. Nähtavasti on siin loomadki ajuti pidutsenud, puud katki tallanud, latvu napsinud. Põõsad kaovad umbrohtu, mis lokkab kui meeletu. Nõges, ohakas, kobruleht ja takjas, putk, kastehein ning orasrohi, aianurgas tapud, mis ronivad mööda vardaid ja aeda.
  • Suur suutäis ajab suu lõhki ja iga lind võib laulda ainult nii, nagu talle nokk on kasvanud, ja kui keegi teine arvab, et ta teise eluteed võib roosidega ehtida, siis ei tohi ta pahaks panna, kui teda kästakse sülest maha heita takjad ja karuohakad ja kõrvenõgesed, enne kui ta läheneb sellele, kelle eluteed ta tahtis ehtida.


Luule[muuda]

Mulle meenuvad kauged hommikud
kui, laevadeks tühjad vaadid,
suus takjapiibud, sõitsime
piki meresid nagu piraadid.

Wikipedia-logo.svg
Vikipeedias leidub artikkel