Aednik

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Der Herbst (Abel Grimmer 1607)

Piibel[muuda]

Maarja arvas ta aedniku olevat ja ütles talle: "Isand, kui sina oled ta ära kandnud, siis ütle mulle, kuhu sa ta panid, ja ma ise toon ta ära."
  • Johannese evangeelium, 20:15


Luule[muuda]

Üks aianduse harrastaja,
poolkodanik, pooltalumees,
kel teatud külas oli maja,
ka kena aiakest kord haris selle ees.
Ei seisnud ükski lapp ta krundist tühjalt-paljalt:
siin võrsus oblikaid, seal salat lokkas haljalt
ja igaks peoks Margot buketi leidis siin,
kus muide õitses ka hispaania jasmiin.


Aednik ütles kord
et tema on valgus
aga täna on ta süda kui lage liiv
ning ainsatki tuld ei paista ta riiki
/---/
võttis kuusirbi ja oma vere
et liivale kirjutada
las me saame puudeks teineteise silmade ette
ühte kasvavaiks puudeks
ja kui see nõnda olema peab
las läheb mu elu las saab minust muld
kuhu ta tärgata võib
muistsete aegade vaikuses

  • Jaan Kaplinski, "Aednik ütles kord" kogus "Kirjutatud. Valitud luuletused". Varrak 2000, lk 61


Proosa[muuda]

  • Nii pea kui ta [Jaan Tatikas] oma enese jalgade pääl kõndida tohtis, ilmus ka kohe tema selge ja kindel tahtmine oma nime inimeste suhu sobitada, nimelt sel wiisil, et ta keelu wastu akna pääle ronis ja säält wälja kukkus. Aken oli wäga kõrges ja Jaan oleks kergesti oma kuulsuse himu ohwriks wõinud saada; aga tema õnneks läks just sel silmapilgul Wene aednik, ilmatu lai sõstra-korw pää pääl, akna alt mööda; Jaan kukkus korwi sisse ja muutis sõstrad — sõstra-moosiks. Kui teda säält wälja aidati, oli ta terwe, aga pisut uimane ning suure sisse tehtud pirni nägu. Uulitsapoisid lakkusiwad ta suure isuga puhtaks. Terwe nädali jooksul ei räägitud Tallinnas muust kui sõstratega sisse tehtud poisikesest.


  • Kõigi eelduste vastaselt ei võrsu aednik seemnest, pistikust, sibulast, mugulast ega pookoksast, vaid tekib keskkonna ja looduslike tingimuste mõjul kogemustest. (lk 8)
  • Ärgu keegi arvaku, et aedniku töö on bukooliline ja mediteerimist võimaldav tegevus. See töö on täitmatu kirg nagu kõik muugi, kui tema kallale asub põhjalik inimene. (lk 9)
  • Pärast surma ei saa aednikust mitte õitelõhnast joobunud liblikas, vaid vihmaussike, kes naudib mulla musti, lämmastikuküllaseid ja mõrkjalt lõhnavaid rikkusi. (lk 29)


  • Lossiaias katkus aednik endal juukseid. Ta ei osanud enam midagi peale hakata. Kõik lõvilõuad lillepeenral lõrisesid vihaselt ja lõksutasid lõugu. Kõik kassinaerid naersid nagu pöörased. Rosinakuklipuudel kukkusid kellakäod, igaühel käokingad jalas ja käokübar peas.
Polnud rahu enam kellelgi. Päeval kihutasid haukudes ringi karvased päevakoerad, öösel saagisid igal pool valjusti ööviiulid.
  • Kalju Kangur, "Unenäod kristallkohvris" samanimelises jutukogus 1979, lk 23



Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo.svg
Vikipeedias leidub artikkel