Sadam

Sadam on veekogu kalda äärde ehitatud rajatis laevade või muude veesõidukite sildumiseks ja teenindamiseks.

Proosa

Igast käidavamast lõunamere jahisadamast võite te leida vähemalt kaks päikesest põlenud ja soolast pleegitatud juustega eestlast, kes ootavad raha oma viimase artikli eest.
- Ernest Hemingway, "Kellel on ja kellel pole" ("To Have and Have Not" (1937)), tlk Mart Kangur, 2001, lk 212

Kajakad on sündinud taskurätikuist, mis sadamais hüvasti ütlevad.
Las gaviotas nacieron de los pañuelos que dicen ¡adiós! en los puertos.
- Ramón Gómez de la Serna, gregeriia

Varjupaik, sadam, rahu, turvalisus - see kõik oli seljataha jäänud. Nad olid sellele selja keeranud. Nüüd olid nad teel, kus kõik juhtumused tõid hukatust ning igal teol oli tähendus. Sellel kursil, millele nemad olid asunud, võis kõige tühisemagi loitsu lausumine juhust muuta ning väe ja hävingu tasakaalu kallutada, sest nüüd liikusid nad selle tasakaalu keskme poole, paiga poole, kus saavad kokku valgus ja pimedus. Säärasel retkel olijad ei lausu ühtki ettevaatamatut sõna.
- Ursula Le Guin, "Meremaa võlur" (1968), tlk Krista Kaer, 1994, lk 144

Või ütleme siiski lõpuks, et sadamas, kõigi saatjate ja mahajääjate hulgas, oli ka keegi, kes talle lehvitas? Üks kõhn tumedavereline tütarlaps, kes seisis värisedes külmas tuules ja lehvitas, ilma et ta oleks näinud Pablot või see teda. Lehvitas lõplikuks jumalagajätuks.

Ei, see oleks liiga kunstlik ja liiga sentimentaalne. Maria ei ole seal. Maria on kadunud, lõplikult kadunud. Maria on ainult unistus.

Karl Ristikivi, "Lohe hambad", Lund 1970, lk 252

Al-Khali sadam oli nagu kõik sadamad kõikjal multiversumis, sest kõik sadamad on omavahel ühendatud. Kõigis neis tuleb panna asju laevade peale ja võtta neid sealt ära. Selle tegemiseks on ainult piiratud hulk eri mooduseid. Seepärast ongi kõik sadamad ühesugused. Mõnes sadamas on palavam, mõnes niiskem, kuid alati on seal hunnikud pisut hüljatud välimusega asju.
- Terry Pratchett, "Patrioot", tlk Allan Eichenbaum, 2005, lk 244

Luule

Ma sõuan merel ja sõuan,
Üht saart mina otsin sääl.
Seda kaua ju otsinud olen
Laia lageda mere pääl.

Mõnd saart on määratus meres,
Mõnd sadamat vilusat.
Oma saart aga mina ei leia,
Oma unistust ilusat.

Gustav Suits, "Oma saar"

Ongi sadam.
Tilgub päikest ja lõhnab tõrva,
virvendusi ja värsket vett...
Keegi puutub su arga kõrva...:
Kuule... õnn on vaid endapett...

Tuskled pilgu ja laskud kaile,
nööbiauku veel ööst jäänd lill -
ning ju muigad taaspuhkend maile:
Jälle möödas on üks aprill!

Aurik väljub.
Otsad langevad sõiduhakul.
Keulas mühiseb vahul vesi.
Istud pollari raudsel pakul.
Parras möödub sust tasakesi.

Ja sa tunned, et lahkuv laev on
viimas sinustki tükki kaasa...
Ees on tühjus. Ja taga - kaev on,
millest ometi vett ei saa sa...

Jaan Kross, "Aprill, mai, sadam" [1939], rmt: J. Kross, "Luule" (2005), lk 18-19

Mängivad pillid, kuu on vees,
siin on sadam, meremees.

Laev on sadamas terve öö,
laud on kaetud - võta ja söö!
/---/
Lõpuks, meremees, siin on maa,
siin on sadam ja Nausikaa.

Karl Ristikivi, "*Mängivad pillid, kuu on vees...", rmt: "Inimese teekond", 1990, lk 12

Ometi -
meid kõiki maha jätab valge laev,
kuid sadamad on igale meist lahti.
Kui ainult unistada oleks mahti,
saaks ookeaniks umbne vanglakaev.

Karl Ristikivi, "Hårsfjärden, fantaasia g-moll", rmt: "Inimese teekond", 1990, lk 35

Saan haavu unelmate sõjatandril.
Ei taha ja ei oskagi neid katta.
Laev olen, mille sadam asub mandril,
mis praegu on veel merest kerkimata.

Artur Alliksaar, "Neli etüüdi" 4, rmt: "Olematus võiks ju ka olemata olla", 1968, lk 10

sadamad on ümberringi täis
ainult turiste ja ehitusmehi
mitte neid keda oodatakse
meremeeste hotellis
mis on ootamise meka

Andra Teede, Luulekogust "Ühe jalaga põhjas" (2013), lk 32

seisad kai peal, maa ja mere äärel,
pikad ripsmed tuisutuulest takkus.
kõik on järsku väga hea ja mõru.
miks? ei teagi,
äkki peaks? ei pea.
igatsuse teed on imelikud,
tikk ja takk.
sa süütad tuules tiku.
kuid su taskus idanevad tõrud.

Eda Ahi, "Finlandia" 4. "Sadam" kogus "Sadam" (2017), lk 8

Kes nägi Armastust siin elus
öelgu mulle kus ta läks
ja kus ta praegu varjab end?
Ta alla sadamasse läks
ja hakkas tüürimeheks laeval
mida peksis elutorm.
Sealt saadab kirju nõudmiseni
kuni koju jõudmiseni
varjunime all Amor
On vigu täis ta kirjaread
kuid hea, et temagi veel teab
et sisu tähtsam on kui vorm

Naised Köögis, "Igavesti heitlike tunnete tango", sõnad Kristiina Ehin, Katrin Laidre, Kairi Leivo, Sofia Joons, viis Sofia Joons

Välislingid