Valge laev
Luule
[muuda]Ometi -
meid kõiki maha jätab valge laev,
kuid sadamad on igale meist lahti.
Kui ainult unistada oleks mahti,
saaks ookeaniks umbne vanglakaev.
- Karl Ristikivi, "Hårsfjärden, fantaasia g-moll", rmt: "Inimese teekond", 1990, lk 35
Üks valge laev
on mere peal.
Näen teda ainult aknast.
Ja ma ei oska arvata,
kas saabub ta
või lahkub.
- Muia Veetamm, "Valge laev", rmt: "Tunamull'ne", 1992 (lk 21)
mitme majaka hüplevad pilgud
vesivärvides loojakukaar
aga päeviti silmapiiril
on mere sees piimvalge saar
mida pidasin nii kaua laevaks
mis minuta minna ei saa
ja ei pane ootamist vaevaks
nüüd ma tean et seegi on maa
lubivalge ja üksik ja tühi
tõmbab kokku ta hajuvat merd
tõmbab kokku ta hajuvaid pilke
süda tõmbamas endasse verd
- Viiu Härm, "*tika rand tema kadakaseljad...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 13