Majakas

Majakas ehk tuletorn on tornikujuline moodustis, mida võib leida suuremate veekogude ääres, kus selliseid on püstitatud hõlbustamaks meremeeste orienteerumist.

Proosa[muuda]

Suur filosoof on oma eksimustega justkui majakas, mis meremehele karidelt ütleb: "Tüüri minust eemale."
- Jacques Maritain. "Filosoof ühiskonnas". Tõlkinud Mart Raukas. Looming 1987 nr 8, lk 1085–1088

Tuletorn on bass-bariton. Mastid on tenorid ja vandid aldirühm, aga ikkagi meeshääled, niisiis kontratenorid. Lõpmatuse tormikoor on miskipärast meeskoor, nii nagu kogu Lõpmatus kipub talvel meestesaareks kätte minema. (lk 91)
- Tõnu Õnnepalu, "Lõpmatus. (Esimene kevad)", Eesti Keele Sihtasutus, 2019

Luule[muuda]

Iil vihiseb, voog kohiseb, roog kahiseb,
arg majak lämbumas on musta vette.
Öö taarnast laine laine peale pahiseb,
ma tunnen: kõik nad peatuvad mu ette.

August Sang, "Öine", kogust "Emajõe unisel veerel", koostanud Udo Uibo, Tallinn: Vagabund, 2003, lk 14

Laintest kõik tähed nopitud,
tuulatud, veskile viidud, —
oli ükski neist küps?
Merel sirutab selga
väsinud vesipüks.
/---/
Vähehaaval ta kangestub,
selgroog kandjamaks tahkub.
Jala all taltsas torm —
nii ta seisab kui tugipuu,
tuletu tuletorn.

Paul-Eerik Rummo, "Sirutab selga" kogus "Ajapinde ajab" (1985), lk 16

mitme majaka hüplevad pilgud
vesivärvides loojakukaar
aga päeviti silmapiiril
on mere sees piimvalge saar

Viiu Härm, "*tika rand tema kadakaseljad...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 13

Sümbol peab olema
puhas ja selge —
puhas ja selge
ka sümboli lugeja.

Tuletorn udus.

Kes vaikib ta maha -
valetaja või pugeja?

Juhan Viiding, "Sümbol peab olema" kogus "Osa" (1991), lk 213