Mine sisu juurde

Majakas

Allikas: Vikitsitaadid
Magdalena van de Passe, "Aleksandria tuletorn" (1610-1638)
Caroline Adams (1792–1886), "Lowestofti majakas Suffolkis"
Stanhope Forbes, "Tuletorn" (1892)

Majakas ehk tuletorn on tornikujuline moodustis, mida võib leida suuremate veekogude ääres, kus selliseid on püstitatud hõlbustamaks meremeeste orienteerumist.

Proosa

[muuda]
  • Suur filosoof on oma eksimustega justkui majakas, mis meremehele karidelt ütleb: "Tüüri minust eemale."


  • Tuletorn on bass-bariton. Mastid on tenorid ja vandid aldirühm, aga ikkagi meeshääled, niisiis kontratenorid. Lõpmatuse tormikoor on miskipärast meeskoor, nii nagu kogu Lõpmatus kipub talvel meestesaareks kätte minema. (lk 91)
    • Tõnu Õnnepalu, "Lõpmatus. (Esimene kevad)", Eesti Keele Sihtasutus, 2019

Luule

[muuda]

Iil vihiseb, voog kohiseb, roog kahiseb,
arg majak lämbumas on musta vette.
Öö taarnast laine laine peale pahiseb,
ma tunnen: kõik nad peatuvad mu ette.

  • August Sang, "Öine", kogust "Emajõe unisel veerel", koostanud Udo Uibo, Tallinn: Vagabund, 2003, lk 14


Laintest kõik tähed nopitud,
tuulatud, veskile viidud, —
oli ükski neist küps?
Merel sirutab selga
väsinud vesipüks.
/---/
Vähehaaval ta kangestub,
selgroog kandjamaks tahkub.
Jala all taltsas torm —
nii ta seisab kui tugipuu,
tuletu tuletorn.


mitme majaka hüplevad pilgud
vesivärvides loojakukaar
aga päeviti silmapiiril
on mere sees piimvalge saar

  • Viiu Härm, "*tika rand tema kadakaseljad...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 13


Sümbol peab olema
puhas ja selge —
puhas ja selge
ka sümboli lugeja.

Tuletorn udus.

Kes vaikib ta maha -
valetaja või pugeja?