Pankrot

Allikas: Vikitsitaadid
Eduardo Matania, "Suletud pank", 1870ndad
Vladimir Makovski, "Pangakrahh", 1881
Vladimir Makovski, "Pangakrahh", 1880

Pankrot on võlgades panga või muu äriettevõtte sulgemine maksejõuetuse tõttu, laiemas tähenduses ka muu organisatsiooni või eraisiku kuulutamine maksejõuetuks, ülekantult igasugune rahaline või moraalne kokkuvarisemine.


Proosa[muuda]

  • Praeguseks olen ma umbes neli korda pankrotti läinud. Iga dollar, mis ma teenin, läheb šõusse.


  • [---] meie oleme vana ja vananeva põlve kriitika moraalse ning esteetilise languse ja hävingu tunnistajad, milline kriitika kannab meie ühiskondlik-kultuurilise ja kultuurilis-psükoloogilise differentseerumattuse jälgi. Meie silmi ees heitleb surmaagoonias ning demonstreerib oma vaimlist pankrotti "kodukoetud", ilma igasuguste kultuuriliste traditsioonideta harimata kriitika, mis tihedalt seotud elukutseliste kirjanikkudega ja selletõttu nende kitsa ringi isiklikkude huvidega.
    • Inno Vask, "Meie kirjandusliku kriitika pankrott", Tartu: Sõnavara, 1926


  • Kassapreili eevamaria ei saa ju tõesti mitte armastamata jätta seda hommikut nii nukrat, nii halli: mulle meenub mu kodulinn kunda, hallis tsemendises suveöös, ümiseb eevamaria georgi häälega, mida ta oli linnahallis õppinud osavaste järele tegema, või mine sa tea, ehk oli see siiski PISUT rohkem marko hääl – ent jätkem see. Jah, näe, oli töökoht, aga on vaid tolm ja tuleb astma ja boonusena pankrot ta peres nii lasteohtras. Aga kõige selle peale waatamata armastab eevamaria ikkagi palawaste liberaalset turumajanduslist korda ja nõnda läheb tema tõuswa päikese leebete kiirte paituse saatel koolituse päewale, sest mees, oota misasja, jah, näe ongi mees, peab tarkust taga nõudma, äiutas teda esiema.


  • Samalaadne strateegia laostab Tallinna täielikult mõnekümne aasta pärast ja väikelinnad kiireminigi. Detroit on pankrotis. Seal elab veel umbes 700 000 inimest, 60% lastest elab alla vaesuse piiri, 50% elanikest on sisuliselt kirjaoskamatud, 33% territooriumist on maha jäetud või varemetes. Registreeritud töötuid on 18% ja valgeid inimesi on linna jäänud vaevu 10%. Lootust ei ole.
  • Kui Tallinn variseb kokku, siis variseb kokku kogu riik ja rahvas. Detroit oma 700 000 elanikuga on Ameerika Ühendriikide võimsuse ja suuruse juures neile siiski täpes, riigis on veel teisigi "Detroite". Omavalitsuste pankrotte on olnud ennegi ja Detroit ei jää ka viimaseks, pealegi erineb Ameerika Ühendriikide pankrotikorraldus mõnevõrra meie omast. Pankrot tähendab seal paljuski kaitset võlausaldajate eest. Erinevalt Euroopast ei minda Ameerika Ühendriikides üldjuhul laenu andnud panku rahva (eelarve)rahaga poputama. Pangad peavad seal end ise päästma, sest laenamist peetakse tavaliseks äririskiks.


  • Reformierakonna allaheitmiskatse RP-le [Res Publicale] tähistab seega muu kõrval ka liberalismi formaalset hinguseleminekut Eestis poliitilise ideoloogiana. (Tõsi, on tekkinud ka "sotsiaalliberaalid", kuid nemadki pole enamat parteilisest protestiliikumisest Keskerakonna "menševikena"). Ja sellest oleks allakirjutanul kahju. Mitte ainult seetõttu, et ta oli omal ajal ELDP asutajaliikmeid. Pigem seetõttu, et Reformierakonna poliitiline ja ideoloogiline pankrot tähistaks murdepunkti Eesti ühiskonnas.


  • Miks on nii, et üks kirjastusturu dinosaurustest toimib edukalt siiani, mõnd teist ei ole aga enam olemas? Ajakirjanduses ilmunu põhjal näib, et Kuprale sai saatuslikuks lihtsalt kehv majandamine ja juhtimisvead, mis saavad saatuslikuks millal tahes, mitte ülitihe konkurents. Mõnedki ennustasid väga täis raamatuturul peatset kirjastuste pankrotilainet.


  • "Kirjastuste konkurents entsüklopeedia väljaandmisel ei anna meile kaht ja paremat (ja samas odavamat) entsüklopeediat, vaid kaks ebakvaliteetset, poolsugust või siis mitte ühtki, sest mõlemad tegijad langevad enne võidujooksu lõppu surnult maha," kirjutasin aastate eest ja paraku oli mul õigus. Turg osutus tõhusaks vaid tõrkumises ning sealt oleme praeguseks saanud kaks pankrotis entsüklopeediakirjastust ja mitte ühtki koguteost. Veebis hulbivad hooldamatuse tõttu peagi loomulikku surma surevad teadmiste riismed ning ainus eestikeelne entsüklopeediliste teadmiste allikas on vabatahtlike najal tasapisi kasvav Vikipeedia.


  • Emma on kuulutanud, et ta ei soovi abielluda, ja tõesti, abieluga oleks tal ka palju kaotada, eelkõige sõltumatus. Kuna abielludes läks tollal naise vara automaatselt mehe käsutusse ja ka sündivad lapsed olid mehe ainuomand, tuleks abielludes Emmal anda end ja oma vara täielikult mehe meelevalda, kes võiks vara maha prassida, kaardilauas maha mängida, viletsalt majandades pankrotti ajada ja naise ja tulevased lapsed peavarjuta jätta. Et Emmat pole kaitsmas ei südikaid vendi ega elukogenud onusid, tuleb tal enda eest ise hoolt kanda. (lk 532-533)


  • Sõna "pankrotimenetlus" pani Polly võpatama. See kõlas nii lõplikult, nii tõsiselt. Miski, mis tabab tobedaid popstaare ja kuulsusi. Mitte tõsiseid tegijaid nagu nemad. (lk 11)
  • Noorem mees vaatas kaastundlikult Chrisile otsa. "Me mõistame, kui raske teil praegu on."
"Kuidas te saate seda mõista?" küsis Chris. "Olete samuti pankrotti läinud?" (lk 11)
  • Ehkki Polly poleks eluilmas olnud nõus seda tunnistama kellelegi peale iseenda, tundis ta päeval, mil häda viimaks käes oli - tükk aega pärast seda, kui ta oli anunud Chrisi, et mees firma likvideeriks ja endale mõne teise töö leiaks, mispeale mees oli süüdistanud teda lojaalsuse puudumises ja temavastases vandenõus -, peaaegu kergendust. Pankrot oli ebameeldiv, kohutav, äärmiselt häbiväärne hoolimata tõsiasjast, et paljud, kellega nad varem Plymouthi trendikas kesklinnas koos baaris olid käinud, tegid läbi - või teadsid kedagi, kes oli juba läbi teinud - samasuguse katsumuse. Polly ema ei saanud toimuvast üldse aru: tema arust oli pankrot peaaegu sama hull nagu vangla. Nad pidid panema maja müüki, alustama kõike otsast peale. Aga et pangahärrad Gardner ja Bassi olid juba nende kontorisse tulnud, jäi mulje, et nende juhtumiga siiski tegeletakse ning asjad on liikuma hakanud. Viimased kaks aastat olid olnud armetud ja hävitavad, nii ametialasel kui ka isiklikul tasandil. Nende suhe oli tõsiselt proovile pandud: nad olid pigem nagu kaks inimest, kes peavad vastu tahtmist teineteisega korterit jagama. Polly oli üdini kurnatud. (lk 12)
  • Ja siin nad nüüd olid, oma firma varemetel, koos väga kenade härra Gardneri ja härra Bassiga, ning kõik nende õnnelikud unistused ja plaanid päevadest, mil nad olid uskunud, et suudavad kõike... viimane kui üks dokument, millele Chris Polly nähes alla oli kirjutanud, misjärel nad olid šampanjapudeli avanud ning oma armsa väikese kontori kirjutuslaua sisse õnnistanud, vaimustunud pilk ärikataloogis nende büroo reklaamil... see kõik oli nüüd kadunud maailma, kus kedagi ei huvitanud, kui kõvasti nad olid tööd rüganud või kui väga nad olid seda firmat hoidnud, nii nagu ei hoolita tõsielusarjade klišeedest, millel päriselus pole lõppkokkuvõttes vähimatki tähtsust. See oli läbi. (lk 15)
  • Külgukse avanud, jäi ta silmitsema allkorrusel paiknevat Ranna tänava poodi. See ajas talle miskipärast hirmu nahka. Kes teab, millised pahatahtlikud olendid seal luurata võivad... Ta väristas korraks õlgu. Seejärel taipas ta, et tegu on vaid pagarikojaga, sest tundis ära ahju piirjooned. Äri oli tõenäoliselt pankrotti läinud pärast seda, kui sai selgeks, et Edela-lnglismaa ilusate väikeste rannikulinnakeste hierarhias, mida vorstipirukat mugides külastada sooviti, paiknes Mount Polbearne nii umbes viie tuhandendal kohal ning turistid läksid närvi, kui vesi teetammi üle ujutas ja saarel pikemat aega peatuda tuli. (lk 39)
    • Jenny Colgan, "Ranna tänava väike pagariäri", tlk Faina Laksberg, 2021

Luule[muuda]

Ja kõik mehepojad kes te emalt pappi ei saa öelge: pankrott
Ja kõik naised kes te meeste käest pappi ei saa öelge: bling bling
Kõik rotid kontorist kes te pappi ei saa, öelge: pankrott
Kõik tseremooniameistrid kes te pappi ei saa, öelge: ja me pappi ei saagi!

  • Henry Kõrvits, "Pankrot" (tuntud muusikapalana vokaalinstrumentaalansambli Toe Tag esituses)


Kirjandus[muuda]

  • Asta Vender, "Päkapikupere piparkoogipood" Tallinn: Steamark, 2003 (luuletus piparkoogipoe pankrotist)

Välislingid[muuda]

Vikipeedias leidub artikkel