Eelarve

Allikas: Vikitsitaadid

Eelarve on rahanduslike unelmate summa.

Proosa[muuda]

  • Kui Tallinn variseb kokku, siis variseb kokku kogu riik ja rahvas. Detroit oma 700 000 elanikuga on Ameerika Ühendriikide võimsuse ja suuruse juures neile siiski täpes, riigis on veel teisigi "Detroite". Omavalitsuste pankrotte on olnud ennegi ja Detroit ei jää ka viimaseks, pealegi erineb Ameerika Ühendriikide pankrotikorraldus mõnevõrra meie omast. Pankrot tähendab seal paljuski kaitset võlausaldajate eest. Erinevalt Euroopast ei minda Ameerika Ühendriikides üldjuhul laenu andnud panku rahva (eelarve)rahaga poputama. Pangad peavad seal end ise päästma, sest laenamist peetakse tavaliseks äririskiks.


  • Arhitektuuri ERKIsse toomise tegelik põhjus oli siiski ka see, et täiskõrgkooli mõõtu nappis. Kalmu püüd seda väidet ümber lükata ei õnnestu: küsimus ei olnud ju selles, et esimesel aastal võeti vaid viis tudengit arhitektuuri õppima, vaid selles, et kateedrite (mitte tudengite) arvust sõltus instituudi suurus ja eelarve. Kui kateedrit juhtis Moskvas atesteeritud professor, siis tähendas see suuremat eelarvet kogu kateedrile. Rahastamine oli ka peapõhjuseks, miks Eesti aja eakas arhitekt Kuusik ning Kotli, Tarvas jt hakkasid Moskvale teadustööd tegema.


  • Paljud tavainimesed, poliitikud, ärijuhid ja ajakirjanikud väidavad, et nad ei nõustu meie öelduga. Nad ütlevad, et lapsed liialdavad, et teeme tühjast kära. Vastuseks sellele tahaksin vaadata viimase Valitsustevaheliste Kliimamuutuste Nõukogu aruande lk 108, peatükki 2. Sealt leiate kõik meie "arvamused" kokkuvõtlikult, sest sealt leiate järelejäänud süsinikdioksiidi eelarve. Seal öeldakse, et isegi kui meil on 67% võimalus piirata globaalse temperatuuri tõusu alla 1,5 kraadi, oli meil 1. jaanuaril 2018 CO2-eelarvesse jäänud 420 gigatonni süsinikdioksiidi. Ja muidugi on see arv täna juba palju väiksem. Me eraldame igal aastal umbes 42 gigatonni süsinikdioksiidi.
    Heitmete praeguse taseme korral on see järelejäänud eelarve umbes kaheksa ja poole aasta jooksul lõhki. Need arvud on nii reaalsed, kui vähegi saab, ehkki suur hulk teadlasi väidab, et nad on liiga helded, on need arvud, mille kõik riigid on Valitsustevaheliste Kliimamuutuste Nõukogu kaudu heaks kiitnud.
    Ja mitte üks kord pole ma kuulnud, et mõni poliitik, ajakirjanik või ärijuht neid arve mainiks.