Süsihappegaas

Allikas: Vikitsitaadid
(Ümber suunatud leheküljelt Süsinikdioksiid)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Proosa[muuda]

  • Me hingame ja toodame süsihappegaasi, panustades kliimamuutustesse. Meil on laua peal arvuti, mille tootmiseks on kulunud ressursse ja mis kasutab pidevalt elektrit. Me ei ole harjunud neid kulusid pidama keskkonnategevustega seotuks. Kui eeldame, et inimeste teadmisi kasvatades suudame neid panna keskkonnasäästlikult käituma, teeme mõttevea. On nii palju keskkonda kasutavaid tegevusi, mida inimene lihtsalt ei teadvusta ja ei hakkagi teadvustama. Oma tegevusi selliselt analüüsida-kritiseerida oleks väga töömahukas ja keeruline ning see hakkaks lõpuks päris elu takistama.


  • Paljud tavainimesed, poliitikud, ärijuhid ja ajakirjanikud väidavad, et nad ei nõustu meie öelduga. Nad ütlevad, et lapsed liialdavad, et teeme tühjast kära. Vastuseks sellele tahaksin vaadata viimase Valitsustevaheliste Kliimamuutuste Nõukogu aruande lk 108, peatükki 2. Sealt leiate kõik meie "arvamused" kokkuvõtlikult, sest sealt leiate järelejäänud süsinikdioksiidi eelarve. Seal öeldakse, et isegi kui meil on 67% võimalus piirata globaalse temperatuuri tõusu alla 1,5 kraadi, oli meil 1. jaanuaril 2018 CO2-eelarvesse jäänud 420 gigatonni süsinikdioksiidi. Ja muidugi on see arv täna juba palju väiksem. Me eraldame igal aastal umbes 42 gigatonni süsinikdioksiidi.
    Heitmete praeguse taseme korral on see järelejäänud eelarve umbes kaheksa ja poole aasta jooksul lõhki. Need arvud on nii reaalsed, kui vähegi saab, ehkki suur hulk teadlasi väidab, et nad on liiga helded, on need arvud, mille kõik riigid on Valitsustevaheliste Kliimamuutuste Nõukogu kaudu heaks kiitnud.
    Ja mitte üks kord pole ma kuulnud, et mõni poliitik, ajakirjanik või ärijuht neid arve mainiks.


  • Peatume esmalt ühel õhu koostisosal — süsinikdioksiidil (CO2) — , mille sisaldus õhus sõltub suurel määral tänapäeva tehnika arengust. Seda gaasi eraldavad atmosfääri vulkaanid ja kuumaveeallikad, ta tekib kütuste põletamisel ja loomade ning taimede, hingamisel. Oma elutegevuses kasutavad süsinikdioksiidi aga ainult taimed. Täpsed uurimised kinnitavad, et süsinikdioksiidi sisaldus õhus näitab kasvutendentsi. Möödunud sajandil põletati sütt küttekolletes ja aurumasinates. Käesoleval sajandil hakati sütt kasutama elektrijaamades ja tööstusettevõtetes. Kiiresti kasvav energiavajadus kaetakse peamiselt kaevandatavate kütustega. Söest tuleneb aga ka õhu üks saastamisprobleem. Õhu saastamine ei piirdu linnade ega tööstuspiirkondadega. Metsi hävitades takistab inimene fotosünteesi. Fotosünteesiprotsessil on tekkinud aga atmosfääri hapnik ja selle protsessi käigus omastatakse süsinikku õhu süsinikdioksiidist. (lk 30)
  • Süsinikdioksiidil on huvitav omadus: teda läbib päikesekiirgus, kuid Maal tekkinud soojust ta kosmosesse tagasi ei lase. Nii meenutab süsinikdioksiidikiht hiiglasuurt kasvuhooneklaasi. Seda omadust nimetataksegi kasvuhooneefektiks ning selle tulemusena peaks Maa keskmine temperatuur pidevalt kasvama, mis omakorda kutsub esile kliimamuutusi. Temperatuuri tõus põhjustab polaarjää ja liustike sulamise, mille tagajärjel tõuseb ookeanide veetase ja mis omakorda kutsub esile suurte alade üleujutusi. Pessimistlikud futuroloogid ennustavad, et La Manche'i veed loksuvad kunagi Eiffeli torni jalamil. (lk 30-31)
Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel