Hapnik

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8. See on keemiliselt aktiivne mittemetall. Tähtsaim hapnikuühend on tema ühend vesinikugavesi.

Proosa[muuda]

  • Puud on juba oma värvilistest metamorfoosidest haaratud, ilusad kiirjad vahtralehed, ümarad haava- ja odasarnased pajulehed ilmutavad uhket puna, kased kannavad lehtede asemel suisa tukateid ja puistavad pillavalt oma kulda laiali, tammed on ikka veel vastupidavalt rohelised ning ilus ja lopsakaim pruun moodustab tagapõhja kanvaal, millele metsahaldjad on tikkinud oma maastikumaalid. Meeldivalt tagasihoidlikke mahedalt paisuvaid künkaridu katavad värvilised triibud. Iga viljasort näitab ise värvi ja igaüks neist kulgeb kitsa viiruna üle siledate kõrgendike. Väävelkollase odra varjundite, keerduva kaera ja kahvatupunaka rukki või tema tüügaste vahel väänlevad punakaspruun tatar ja roosa ristik. Ning küngaste kohal seisavad sõbraliku välimusega valged vaiksed pilved. Nad ei kavatse meie lusti segada. Pikad valged härmaniidid purjetavad läbi õhu — reisihimuliste ämblike improviseeritud õhupallid — ning õhk on nii lustlikult selge, nii kosutav, et vene professuuritudeng, kes istub minu kõrval, hüüab: "Mis meehldiv segu haapnikust ja leemastikust!"


  • Oh jaa, ma tean, et vabas õhus olla on tore asi, kui sind kuskil ootab söök ja peavari, aga kui ei oota, lähed hulluks: hapniku ja nälja segu viib aru peast igaühel, kellele see pole loomupärane nagu metslasele.


  • Liitiumi võib ükskõik kui kaua mõjutada kollase valgusega – ta ei loovuta elektrone, aga vaevalt süttib nõrguke helesinine kiir – ja nad on väljas (fotoefekti lävi on ületatud)! Jahuta hapnikku alla saja kraadi, suru teda kokku kuidas tahes – gaas püsib, ei vannu alla. Aga niipea kui on saavutatud miinus sada kaheksateist – ta voolab, on vedelik.
Ilmselt on kurjusel samuti oma lävi.


  • Maa peal on kaks universaalset asja - hapnik ja rumalus.
    • Zappa seadus, raamatus Arthur Bloch. "Murphy seaduste täielik kogu". Tõlkinud Toomas Niit. Ersen 1999, lk 187


Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel