Mine sisu juurde

Eesti Reformierakond

Allikas: Vikitsitaadid

Eesti Reformierakond on 13. novembril 1994 asutatud liberaalset maailmavaadet esindav Eesti partei, mille eelkäijaks oli Eesti Liberaaldemokraatlik Partei.

Tsitaadid erakonna kohta[muuda]

  • Olen alati arvanud, et Reformierakonna ja Koonderakonna poliitilised põhimõtted on teineteisele kõige lähedasemad Eesti poliitilisel maastikul vaadatuna. Viimase paari nädala jooksul on Eestis toimunud fantastiliselt kiire areng. Minu hinnangul väljume me praegu arengu ühest spiraalikeerust ja liigume teise. Tulemus on kindlasti uus kvaliteet.
  • Reformierakonna fraktsiooni liidri Valve Kirsipuu poolt viimasel ajal ajakirjanduses avaldatud artiklid on ajendatud rahuldamatusest.
    • Peaminister Tiit Vähi Postimees, 22. november 1995
  • Nimelt: Reformierakond ei loe ennast seotuks valitsuse poolt Riigikogule esitatud riigieelarve eelnõu proportsioonide ja struktuurse ülesehitusega. Ma pean ainuõigeks pöörduda avalikkuse poole, et selgitada tekkinud olukorda, milles peavad töötama siseministeeriumi haldusalas 15 000 ametnikku. Eelarve kahandamise korral tuleb maksumaksjale ausalt öelda, et täna meil riigisisese julgeoleku tagamiseks raha ei ole, meie ostame relvi ja ehitame kunstitempleid.
    • Märt Rask riigieelarve keerulisest olukorrast 16. oktoober 1996. [2]
  • Reformierakond lõi pärast valimistulemuste selgumist enda järel ukse nii kõva pauguga kinni, et tal endal varbad ukse vahele jäid.
    • Tallinna linnapea Jaak Tamm. ETA, 23. oktoober 1996, vahendas Eesti Päevaleht, nr. 247, 24. oktoober 1996
  • Ma ei tea, kui kaua erakond talub, et üks mees mängib kõikidega ja teised, ka Kallas kuuletuvad. Kuni reformierakonna poliitikat määrab Kranich, ei ole sellel erakonnal häid väljavaateid.
  • Poliitikas ei saa kogu aeg rääkida nagu abielus, et ma pakin kohvri ja lähen kohe-kohe ära. Kohvrit on pakitud ja kohe-kohe on ära mindud juba aasta. Koonderakonnal ei ole reformierakonnaga mitte abielu, vaid tõsine koalitsioonilepe.
    • Tiit Vähi valitsusliidust 18. novembril 1996 [4]
  • Valitsusest lahkumine on Reformierakonna poliitiline masohhism, mitte reaalne poliitika.
    • Peaminister Tiit Vähi. BNS, 18. november 1996, tsiteeris Eesti Päevaleht, nr. 269, 19. november 1996
  • Kindlasti oleksime saanud Tallinnas osa võimust, kui oleksime unustanud ära, et lubasime midagi muuta. Reformierakonnal oleks piisanud kinnitusest, et eelmine linnavalitsus on korruptsioonist puhas nagu vastsündinu ning ühtegi linnakodanike silmis kahtlast ametnikku ei vabastata.
    • Siim Kallas Reformierakonna tegevusest Tallinna valitsemises 22. novembril 1996. [5]
  • Kuni Keskerakonda ei olnud neis Reformierakonna kombinatsioonides sees, ei olnud see meile ohtlik. Kuid Heiki Kranich tõi välja uue relva, mida ta nimetas - et Edgar Savisaar ja Keskerakond on Reformierakonna ja Kranichi sõbrad. Meil ei olnud muud võimalust kui vastata: Kranich on meie sõber, kõik Kranichi sõbrad on meie sõbrad, järelikult on Savisaar ka meie sõber.
    • Tiit Vähi Reformierakonna poliitikast 26. november 1996 [6]
  • Ainuüksi partei nime uskuma jäädes võib mõnikord ka petta saada. Alustades endale lähemalt, väidaksin, et Reformierakonda ei tee reformierakonnaks mitte nimi, vaid reformid, mida erakonna ministrid ja parlamendisaadikud alustasid ja parteina jätkavad. Ent mitte see pole täna teemaks, vaid ideoloogiline ning poliitiline eksitus, mille parandamiseks olgu kohe öeldud: Keskerakond ei ole poliitiline keskpaik, kirik keset küla ega kuldne kesktee.
    • Igor Gräzin: "Suunamuutus tsentrist edasi." Postimees, 28. november 1996
  • Esiteks hämmastas mind president Odio visiidi puhul see, et tema ümber ei tiirelnud Reformierakonna mehed.
    • Riigikogu liige Toomas Alatalu Eestit külastanud Costa Rica ekspresidendist Rodrigo Carazo Odiost. Pühapäevaleht 3. august 1997
  • Reformierakonna silmis on peamine sotsiaalne probleem vaesus, Koonderakonna jaoks aga rikkus.
  • Asjaolust, et kepil on kaks otsa, ei järeldu veel, et kaks otsa moodustavadki kepi. Reeglina eelistab mõõdukust ja kesktee otsimist äärmustele ka avalik arvamus. Poliitiliste hoiakute puhul tähendab see, et valijaskonna enamiku toetus koondub erakonnamaastiku tsentrisse. Käimas oleva valimispropaganda käigus püütakse valijatele visalt sisendada mõtet, et kepi kaks otsa, ehk siis Keskerakond ja Reformierakond, moodustavadki Eesti poliitika.
    • Juhan Kivirähk: ""Vaikimisspiraal" Eesti valimisõhustikus." Eesti Päevaleht, nr. 5, 8. jaanuar 1999 lk.2
  • Reformierakonna allaheitmiskatse RP-le [Res Publicale] tähistab seega muu kõrval ka liberalismi formaalset hinguseleminekut Eestis poliitilise ideoloogiana. (Tõsi, on tekkinud ka "sotsiaalliberaalid", kuid nemadki pole enamat parteilisest protestiliikumisest Keskerakonna "menševikena"). Ja sellest oleks allakirjutanul kahju. Mitte ainult seetõttu, et ta oli omal ajal ELDP asutajaliikmeid. Pigem seetõttu, et Reformierakonna poliitiline ja ideoloogiline pankrot tähistaks murdepunkti Eesti ühiskonnas.
  • Peaminister Ansip on Eesti riigi jaoks õnnetus, millest ainult ehk katk võiks hullem olla. Reformierakonna valitsemine on Eesti riigile ja inimestele toonud kaasa häda ja viletsust. Selle põhjus on valitsuse lõputu eneseimetlus ning teadmiste ja oskuste vähesus, et mitte öelda lausrumalus.
  • Metsanduses on olukord niisugune, et puidutööstuse peadirektor sai keskkonnaministeeriumi kantsleriks. Tema näeb metsas vaid puitu ja panustab selle turustamisse. Põhiseaduse järgi on loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik omand, mida tuleb kasutada säästlikult. Aga 2005. aastal tuli võimule Reformierakond ja nemad otsustasid, et raiepiiranguid kriitiliste varude abil ei kehtesta ja andsid kogu riigimetsa RMK omandisse. Ja see RMK on niisugune imelik asutus, et avalikustamisele ei kuulu selle kaadri- ega ka palgapoliitika ja neil pole kindlaksmääratud rahalisi kohustusi riigi ees. Juhatuse otsusega võib raha suunata ka projektitoetusteks ja kingitusteks. Paaril viimasel aastal on RMK eraldanud raha ka riigieelarvesse. Nüüd tuleb välja niimoodi, et rahva käest on mets ära võetud, rahval pole õigust sellele metsale ja RMK otsustab, mida sellega teha.
  • 1999–2016 valitsuskoalitsioone moodustanud Reformierakond oli eriti sõbralik õlletööstuse vastu, mille üks juhtkujusid, A. le Coqi juht Tarmo Noop, oli ka erakonna asutajaliige. Reformierakonna võimu ajal kujunes alkoholipoliitika alustalaks idee, et Eesti alkoholiprobleem on eelkõige tingitud kange alkoholi tarbimisest, nii et kangele ja lahjale alkoholile eri maksumäärade ja reklaamipiirangude seadmine toetab lahja alkoholi laialdasemat tarbimist kange alkoholi asemel, mis olevat tervislikum ja sarnasem muu Euroopaga. Reformierakond küll tolereeris alkoholipoliitika muudatusi, mis 2008. aasta paiku alguse said, ning küsimise peale harilikult möönis, et noorte hulgas tuleb loomulikult alkoholitarvitamist vähendada, eriti sporti toetades, kuid partei jäi tegelikes sammudes tagasihoidlikuks.
  • Naisenamusega noorsugu on Reformierakonnal, sotsidel ja rohelistel, muudes erakondades valitseb noorte meesliikmete ülekaal. See tähendab, et kümnendi pärast võtavad valimiseelses teledebatis omavahel mõõtu tõenäoliselt Reformierakonna naine ja EKRE mees. Kummal pool aga on ses olukorras rohkem tarkust, kumb on pehme, kumb karm, kumb andmepõhine, kumb emotsionaalne? Vastuse leiab kõrghariduse statistikast, mis näitab juba aastaid stabiilselt kraadihariduses suhet 3 : 2 naiste kasuks.

Viited[muuda]

  1. Aili Sandre: "Vähi peab kompromisse paratamatuks." Eesti Päevaleht, nr. 121, 26. oktoober 1995 lk.3
  2. Toomas Sildam: "Riigieelarve projekt kõigutab valitsust." Postimees, 16. oktoober 1996
  3. "Savisaar tõuseb taas sadulasse." Äripäev 25. oktoober 1996
  4. "Reformierakond peab otsustama. Äripäev, 18. november 1996
  5. Siim Kallas: [https://arvamus.postimees.ee/2492541/kokkulepetest-ja-voimu-jagamisest-iga-minister-peab-oma-valdkonna-eest-seisma-reservi-varal-kumnekordseks-tulevad-ja-lahevad-igale-kingsepale-oma-liistud-ootused-ja-lootused-lubamatud-vahed-nappus-pole-ainult-rahast-kiri-toimetajale-geniaalne-pol "Kokkulepetest ja võimu jagamisest."] Postimees, 22. november 1996
  6. Enno Tammer: "Tiit Vähi tegeleb parlamentaarse aritmeetikaga." Postimees, 26. november 1996
  7. Kajar Kase "Vilja Savisaar: Ansipist oleks Eestile hullem vaid katk" Postimees, 20. veebruar 2009
  8. Kertu Kula, "Loe Vilja Savisaare väljaütlemisi Reformierakonna kohta" Postimees, 18. juuni 2013

Välislink[muuda]