Mine sisu juurde

Siim Kallas

Allikas: Vikitsitaadid
Siim Kallas (2014)

Siim Kallas (sündinud 2. oktoobril 1948 Tallinnas) on Eesti ja Euroopa Liidu poliitik, kes aastatel 2002–2003 oli Eesti peaminister. 1. novembrist 2004 kuni 1. novembrini 2014 Euroopa Komisjoni asepresident ja 2017–2019 Viimsi vallavanem.

Arvamused ja intervjuud

[muuda]

1995

  • Kui mõni majandusüliõpilane oleks sellist juttu rääkinud arvestusel, siis oleks tal minu käest küll arvestus saamata jäänud.
    • Siim Kallas Tiit Vähist Postimees, juuli 1995
  • Arvan, et koalitsioonis pole nii suuri vastuolusid ja lõhesid, mis eeldaks nendepoolset kombinatsiooni muutmist. Kõik sõltub Keskerakonna ja Koonderakonna omavahelistest suhetest. Kui nad omavahel ilusti kokku lepivad, istuvad nad neli aastat koos
    • Kärt Karpa, Victoria Parmas: "Tiit Vähi ja Siim Kallas kõnelesid riigi arengust." Eesti Päevaleht, nr. 84, 13. september 1995 lk.1
  • ...pole ju kindel, kas mingile mitte väga poliitilisele ametikohale poliitilise survega pandud inimene teeb tööd või ajab hoopis partei asju. Parteilisus kõikjal ja kõiges on kurjast.
    • Postimees 7. november 1995
  • Kui seada eesmärgiks raha, siis kaotad tingimata rahas. Seades muud eesmärgid, võidad tingimata ka rahas.
    • Siim Kallas rahast 11. detsember 1995. [1]
  • Elus ei saa kõike rääkida, kuid kui midagi rääkida, siis mitte valet.
    • Siim Kallas pressisõbra tiitlist 23. detsember 1995 [2]

1996

  • Maksustada võib muidugi kõike, isegi ninanuuskamist avalikus kohas.
    • Postimees, 9. veebruar 1996
  • Küsimus on selles, kas see oht tegelikult eksisteerib või mitte. Kui mõne aja pärast osutub, et seda ohtu ei eksisteerinud, siis on mul hea meel olla üksnes paanika tekitaja. Aga kui ma ei eksi ja ma sellest ohust ei räägiks, siis oleks mul väga raske oma inimestele silma vaadata.
  • Eesti sisepoliitikas on must tuhat asja, mis suurendavad eestlaste umbusku Vene riigi suhtes. Venemaa on kõik teinud selleks, et see umbusk aina kasvaks, ning Eesti juhtkond ei saa sellele mitte vastu astuda.
    • Välisminister Siim Kallas Venemaa ohust Eesti julgeolekule 26. aprill 1996. [3]
  • Olen võidelnud põhimõtte nimel, et välissaadikute määramine ei ole sinekuuri ega mudaravilakohtade määramine. See ei ole poliitilise kauplemise objekt.
    • Välisminister Kallas suursaadikute määramisest 27. aprill 1996 [4]
  • Kindlasti oleksime saanud Tallinnas osa võimust, kui oleksime unustanud ära, et lubasime midagi muuta. Reformierakonnal oleks piisanud kinnitusest, et eelmine linnavalitsus on korruptsioonist puhas nagu vastsündinu ning ühtegi linnakodanike silmis kahtlast ametnikku ei vabastata.
    • Siim Kallas Reformierakonna tegevusest Tallinna valitsemises 22. novembril 1996. [5]
  • Liberaalne majandus on parim sotsiaalne turumajandus.
    • Reformierakonna esimees Siim Kallas. ETA, 10. detsember 1996, vahendas Eesti Päevaleht, nr. 288, 12 detsember 1996

1997

  • Maaelu hädad algavad sellest, et mitte üheski teises majandusharus ei ole vanameelsed majandusjuhid, endine nomenklatuur takistanud ümberkorraldusi sellisel määral kui põllumajanduses... Mille vastu need maapoliitikud küll olnud pole! Erastamine, välismaalased, nii ameeriklased kui venelased, minu arvamist mööda pea kõik rahvusvahelised lepingud, põllumajandusministrid, väliskapital, pangad tuleks üldse maa pealt minema pühkida. Nad elavnevad ainult siis, kui on vaja mingeid võlgu enda kasuks kustutada, teiste arvelt maksusoodustusi saada, eelarvest raha kantida. Siin on nad ikka poolt.
    • Siim Kallas maapiirkondade poliitikutest 12. mail 1997 [6]
  • Kui oli meil nõukogude kord, kirusime, et demokraatiat pole, nüüd imestame, et keegi on seadusandlikesse kogudesse valinud mitmesuguseid juhmardeid, kes võtavad vastu rumalaid seadusi ja otsuseid. Kõige parem oleks vist ikka valgustatud monarhia, ainult et kuidas tagada, et monarh oleks valgustatud ega muutuks aja jooksul pimendatuks?
  • Tõsi, Riigikogusse on valitud mitmeid, kes panevad mind kohmetuma. Ma respekteerin alati inimesi, kes on mulle vastandlikel seisukohtadel, kellel on selge, kuigi minu omast erinev ühiskonna ja majanduspoliitika käsitlus. Tuleb vaielda, ja lõpuks on valija see vahekohtunik, kes lõpptulemuse otsustab. Aga mind masendavad "poliitikud", kes lihtsalt mitte millestki elementaarselt aru ei saa.
Kuidas on sellised tegelased parlamenti sattunud? Milline erakond või valimisliit ja miks nad oma nimekirja lülitas? Kes olid need majandusringkonnad, kes sellist erakonda toetasid? Ja kes oli see valija, kes andis oma hääle kas küündimatule kandidaadile või erakonnale, kes küündimatud kandidaadid oma nimekirja võttis?
  • Demokraatia paneb mõnikord südame kloppima. Sunnitakse tegema igasuguseid valikuid. Hoopis mugavam on lasta enda eest kõik ära otsustada ja jätta endale võimalus otsustajat piiramatult kiruda. Või kuidas?
    • Siim Kallas: "See ebamugav demokraatia." Postimees, 5. juuli 1997
  • No öeldakse poliitikas vahel pahasti. No juhtub.
    • Reformierakonna esimees Siim Kallas. Postimees 7. oktoober 1997
  • Eesti edu on põhinenud kolmel sambal: liberaalne majandus, kindel kroon ja tasakaalus eelarve. Nüüd hakkab esimene neist kaduma.
    • Reformierakonna esimees Siim Kallas Riigikogus vastuvõetud tollitariifiseadusest. BNS, 14. oktoober 1997, vahendas Eesti Päevaleht, nr. 239, 15 oktoober 1997.
  • Alati on neid, kes näevad igal pool vandenõu ja kinnitavad, et ei saa ükski asi juhuslikult juhtuda. Kui aga puudub täpne tõestus, ei ole põhjust sellest rääkida. Kuigi, jah, teoreetiliselt on see võimalik. Tahaks lisada, et maailm on suhteliselt julm. Ega meid oodata kusagil nii väga. Tegelikult on kõik konkurendid. Ja meie konkurentidel on piisavalt palju jõudu. Kes ikka nii väga tahab näha, et tegijaks tõuseb uus väikeriik. Väikeriik, mille rahasüsteem on palju stabiilsem kui konkurentidel.
    • Siim Kallas Eesti finantskriisist 24. novembril 1997 [7]

1998

  • Kellaosutite keeramine talveajalt suveajale ja suveajalt talveajale on sulaselge mõttetus. On aeg sellisest liigkorraldamisest loobuda. Pange tähele - mitte midagi hirmsat ei juhtu. Ainult elu on pisut mugavam.
    • Siim Kallas talveajalt suveajale üleminekust 13. märtsil 1999. [8]
  • Kuskilt ei ole võtta targemaid otsuseid, kui turg teeb.
    • Postimees 30. september 1998
  • Ei tea, et keegi oleks kellakeeramisega kaasnevat stressi nimetanud sotsiaalseks vapustuseks. Oleme lihtsalt kogenud, et see segab normaalset elurütmi, ei enamat ega vähemat.
    • Siim Kallas: "Eesti juhtimiseks mañana-stiil ei sobi." Eesti Päevaleht, nr. 277, 24. oktoober 1998 lk.2
  • Majandussuhted Venemaaga on Eestile hetkel suhteliselt ebaolulised -- kuni pole selge, et sealt kauba vastu ka raha saab, pole idast tahta majanduslikku edu, mille nimel poliitiliselt end nii väga pingutada. Meil ei ole seda stiimulit, mille nimel teha mingeid tõsiseid poliitilisi järeleandmisi. Minu meelest võib Eesti praegu asjasse üsna külmalt suhtuda.
    • Siim Kallas suhetest Venemaaga 2. detsembril 1998. [9]

1999

  • Kui inimesel on töö, mis teda rahuldab ja mis talle piisavalt elatist annab, siis ta ei hakka jooma, ei tunne ennast kasutuna, ei muutu ühiskonnale muretekitajaks.
    • Postimees 22. veebruar 1999

2002

  • Ma ei pea õigeks teha kava 10-15 aasta peale. See kava koosneb soovunelmatest. Lõpptulemuseks on dokument, kus on sees sõnad "tõsta, tugevdada, täiustada, parandada". [10]

Valesti omistatud

[muuda]
  • 70 protsenti rahvast on lihtsalt puruloll.
    • ERR saates Ringvaade intervjueeris Kallast Marko Reikop, mille põhjal tegi Delfi 18. aprillil 2016 artikli "Reikop võttis Kallase teravate pihtide vahele ja ajas ta otse-eetris endast välja: kuulge, mida te mult küsite? Milles te mind süüdistate?". Delfi avaldas artiklile tehtud anonüümse kommentaari päeva kommentaarina, kus muuhulgas oli lause: "Kahju on sellest, et kui rahval lasta midagi valida, siis lõppeb see niikuinii katastroofiga, sest 70% rahvast on lihtsalt puruloll (mõtle oma töökohale, haridusele ja tutvusringkonnale, siis saad aru, et see polegi solvang, vaid teadmata tõde sinu jaoks). Ja kes pole loll, see suudab asju natuke laiemalt näha ning ei klähvi kuskil kommentaariumis mõttetut juttu aastast aastasse." [11]

Viited

[muuda]
  1. "Üheksas amet." Äripäev, 11. detsember 1995
  2. Kristi Malmberg: "Siim Kallas pälvis pressisõbra tiitli." Eesti Päevaleht, nr. 171, 23. detsember 1995 lk.1
  3. "Kallas tunnistas Vene ohu suurenemist." Sõnumileht: SL, nr. 97, 26. aprill 1996 lk.4
  4. Enno Tammer: "Valitsus otsustas uute suursaadikute nimetamise." Postimees 27. aprill 1996.
  5. Siim Kallas: [https://arvamus.postimees.ee/2492541/kokkulepetest-ja-voimu-jagamisest-iga-minister-peab-oma-valdkonna-eest-seisma-reservi-varal-kumnekordseks-tulevad-ja-lahevad-igale-kingsepale-oma-liistud-ootused-ja-lootused-lubamatud-vahed-nappus-pole-ainult-rahast-kiri-toimetajale-geniaalne-pol "Kokkulepetest ja võimu jagamisest."] Postimees, 22. november 1996
  6. Urmas Paet: "Siim Kallas jätkab Reformierakonna juhina." Postimees 12. mai 1997
  7. Enno Tammer: "Usalduse kriisist rahakriisi." Eesti Päevaleht, nr. 279, 24 november 1997 lk.3
  8. Siim Kallas: "Kellakeeramine segab normaalset elurütmi." Eesti Päevaleht, nr. 67, 13. märts 1998
  9. Siim Kallas: "Kuivõrd peab Eesti järele andma Vene-maa nõudmistele?" Äripäev 2. detsember 1998
  10. majanduskonverentsil Äriplaan, 2002
  11. "PÄEVA KOMM: Kui rahval lasta midagi valida, siis lõppeb see katastroofiga, sest 70% rahvast on lihtsalt puruloll." Delfi 19. aprill
Vikipeedias leidub artikkel