Suitsetamine

Allikas: Vikitsitaadid
Hans Christian Koefoed, "Interjöör kolme poisiga" (1892)
Amélie Beaury-Saurel, "Nukrus" (1894)
Claude Raguet Hirst (1855-1942), "Vaikelu piibu ja mängukaartidega", s.d.

Suitsetamine on tubaka põletamisel tekkiva suitsu sissehingamine.


Proosa[muuda]

  • Rääkida telefoniga - see on tõmmata läbi kõrva piipu. (lk 18)
  • Need, kes ei salli, et vagunis suitsetatakse, ei mõista, et kui vedur suitsu ei teeks, ei saaks rong liikuda. (lk 28)
  • Kõige hullem, mis meil reisil juhtuda võib, on see, kui meie ees sõitev rong peatub, et oma sigaretti läita. (lk 46)
  • Need, kes pidevalt tarbivad nuusktubakat, saavad endale lõpuks ninaks sigari. (lk 48)
  • Kõpsides piipu tuhatoosi või laua serva vastu, koputame sõrmenukkidega oma saatuse uksele. (lk 48)
  • Kanala põleb. (Kukk tõmbas salaja suitsu.) (lk 51)


  • Võeh! Suitsetajate vagun osutus koletuks sealaudaks, kuhu õnnetud ja trotslikud suitsetajad olid kokku pressitud. Olen aru saanud, et enam pole suitsetajatel võimalik väärikalt elada, sest nad sunnitakse eksistentsi limastele äärealadele tusatsema. Ma poleks vähimalgi määral üllatunud, kui vagun oleks salapärasel moel mõnele kõrvalteele suunatud, nii et seda poleks sestpeale enam iial nähtud.
    • Helen Fielding, "Bridget Jonesi päevik". Tlk Kersti Tarien. Varrak, 1998, lk 215


  • Nii. Nüüd olen ma selle pika monoloogi enesest välja köhinud. Täpselt nii nagu isa köhis oma suitsumehe köha - ta surigi kopsuvähki -, tõstis lõua ülespoole ja köhis, nii et piisad lendasid kümnesse kaarde. Ta oleks võinud käe ju suu ette panna, aga ilma käeliigutuseta oli tal mugavam köhida. Pealegi oli tema jaoks see protseduur tarbetu: ta uskus, et lõuga ülespoole tõstes on ta kõiki oma köhast säästnud. Elu lõpu poole oli temaga lauas piin koos süüa, ta ei mõistnud, miks me tegime talle märkusi, ja ärritus. (lk 32)
  • Eriti hirmsaks läks kooselu isaga siis, kui ta jäi töölt pensionile. Siis köhis ja suitsetas ta vaheldumisi — tõusis ööselgi üles, et suitsetada —, tuba oli maast laeni sinihalli suitsu täis, kuid isa oli oma ihu teener ja kuulis ainult keha käsku, mitte aga meie palveid. (lk 32)


  • Mu isa suri vähki. Kopsuvähki, kui aus olla. See tuli suurest suitsetamisest. Mul on tunne, et mu isa suitsetas oma esimese sigareti kusagil sõimerühmas. Siis kui teised liivakastis üksteisele liiva silma pildusid ja nutta löristasid. Ma absoluutselt ei imestaks seda oma isa puhul. Küllap istus ta lihtsalt kuskile karusselli peale, pani koni ette ja tal oli täiesti pohhui, kui kasvatajad räuskama kukkusid või midagi. Jah, just nii ma arvan. Mu isa oli kõva suitsumees.


  • Vaatamata vastupanule, mida ta eelhaibile osutasin, leidsin end nii Baracki enesekindlust kui siirast käitumisviisi imetlemas. Ta oli värske, ebatavaline ning veidralt elegantne. Ma ei tabanud end kordagi mõttelt, et ta võiks olla keegi, keda endale kaaslaseks valiksin. Esiteks olin töö juures ta mentoriks. Lisaks olin hiljuti otsustanud kohtamised jätta, kuna töö võttis kogu mu aja ja minus ei jätkunud energiat. Ning tagatipuks läitis Barack peale lõunasööki minu täielikuks õuduseks sigareti, mis üksi oleks kogu mu huvi niikuinii nullinud, tingimusel, et huvi oleks üldse tekkinud.
Temast saaks, mõtlesin tookord, hea praktikant. (lk 106)
  • Mu vanemad suitsetasid, kui laps olin. Õhtul köögis päevaseid tööasju arutades oli neil kombeks suitsud süüdata. Hiljem suitsetasid nad ka laualt nõusid koristades, mõnikord värske õhu tarvis akent avades. Nad ei suitsetanud palju, pigem harjumusest ning põikpäisusest. Nad suitsetasid edasi ka pärast seda, kui uuringud selle harjumuse halva mõju tõestasid.
See ajas nii minu kui Craigi täiesti hulluks. Köhisin kõva häälega demonstratiivselt iga kord, kui nad sigaretid läitsid. Saboteerisime ka vanemate varusid. Väikestena võtsime näiteks riiulilt terve uue paki Newporti sigarette ja murdsime nad siis kraanikausi kohal ükshaaval pooleks. Mõnikord kastsime suitsuotsad tšillikastmesse ja pistsime nad seejärel pakki tagasi. Pidasime vanematele loenguid kopsuvähist, selgitades neid õudusi, mida kooli tervisekursuse videotes näidati - pildid suitsetaja kopsudest, mis olid mustad ja söestunud, surma ootamas, surma nende rinnus. Kontrastiks näidati loomulikult mittesuitsetajate ilusaid terveid suitsust puutumata erkroosasid kopsusid. Põhimõte oli piisavalt lihtne, et nende käitumist maapõhja siunata: hea/halb. Terve/haige. Kõik valivad oma tuleviku ise. Täpselt nii nagu nad ise meid õpetanud olid. Ning siiski läks aastaid, enne kui nad suitsetamise lõpuks maha jätsid. (lk 109-110)

Allikata[muuda]

  • Suitsetamine võib sind tappa. Ja kui sa oled surnud, siis oled sa kaotanud kõige tähtsama osa oma elust.


  • Ma armastan sigarette. Armastan. Ma usun, et mida positiivsemalt suitsetamisele vaadata, seda kahjutum see sulle on.


Luule[muuda]

Mul' võõraks jäi emaste arm
ja tundmatuiks tundmuste keerud.
Mu kopsud sõi tubaka karm
ning alkohol hävitas neerud.


Ma pahvin paberossi, sest
saan uima imeõndsa.
Kuid iga tühjaksimet kest
käib kaares rentslikõntsa.

Nii sinisuitsu Looja kops
pea suigutab me trotsi
ja maailm on ta tuhatops
täis paberossiotsi.


Vikipeedias leidub artikkel