Alkohol

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Alkohol ehk alkohoolne jook on tavakeeles jook, mis sisaldab etanooli inimesele mõjuvas koguses, üldjuhul 2-80% vahemikus. Keemia seisukohalt on alkoholid rühm orgaanilisi ühendeid, millest etanool on vaid tuntuim näide, teiste alkoholide joomine aga võib lõppeda palju halvemini. Alkohoolsed joogid jaotatakse tavaliselt lahjemateks nagu õlu, mõdu ja vein ning kangemateks nagu liköörid, viin, viski, rumm, brändi jts. Alkoholi eriti süsteemset ja sihikindlat tarbimist peetakse enamasti haiguslikuks ja hukkamõistetavaks nähtuseks nimega alkoholism ehk joomarlus, mõõdukamal kujul on see levinud seltskondlik tegevus. Leidub ka riike (peamiselt islamimaad), kus alkohoolsed joogid on keelustatud. Alkoholi sisaldavaid vedelikke tarvitatakse ka lõhna- ja puhastusainetena, toidutegemisel jms.


  • Õlle, veini ja viina triumviraat on kujundanud Liivimaa ajaloo palet ilmselt rohkem, kui me oleme valmis seda möönma või kui see tavapärastest ajaloouurimustest ilmneb.
  • Sotsiaalses plaanis oli õlu lihtrahva tavapärane rüübe, samas kui veini joodi peamiselt ühiskonna ülakihtides (kes muidugi ei põlanud ära õlutki). Viin suutis neid eristusi varauusajal ületada ja levis nii liht- kui ka peenema rahva laual, ent selle kvaliteet võis siiski seisuseti oluliselt erineda.
  • Gildide ja tsunftide põhikirjad kubisevad sätetest alkoholiga liialdamise teemal, mis näitab probleemi akuutsust. Samas sätestasid skraad, et jootudel osalemine on kohustuslik ja puudumine karistatav. Väga selget keelt alkoholismi probleemidest kõnelevad vähesed säilinud nn gildide trahviraamatud, nagu näiteks Riia õllekandjate gildi Strafbuch 15. sajandi keskpaigast, kus on fikseeritud sadade kaupa joomisest tingitud väärkäitumisi (laamendamisest ja oksendamisest avaliku urineerimise ja sittumiseni välja).


Tean, nukrusest ei päästa alkohol
ja üksindus ei aita kriisist üle.
Seepärast ongi isu,
hõlmad süles,
su kannul lipata, oh komsomol.