Vargus
Jump to navigation
Jump to search
Vargus on võõra vara omastamine omaniku loata ja teadmata.
- Kes valetab, see varastab.
- Kes varga eest võib seista.
- Kodust varast ei saa valvata.
- Kus raiska, seal kaarnaid, kus varandust, seal vargaid.
- Kõver käsi teeb uksed lahti.
- Loetud raha ei keela varga käppa.
- Mis suhu pistetakse, ega see varjus ole.
- Mõisas lase käsi käia.
- Natuke valetada, natuke varastada, siis saab ilmas edasi (küll siis käsi hästi käib).
- Niine võtad, rihma maksad.
- Port ei usu puhast ega varas vaga.
- Taba keelab varast, taba varjab maja.
- Vanne on varga tänu.
- Varas jätab varna seina, tuli ei jäta sedagi.
- Varas kiidab seni õnne kui köis kaelas.
- Varas otsib öö hõlmast varju.
- Varas vannub vastu kuni võllani.
- Varas varastab varga takka.
- Varastatud karul ei kasva karvu.
- Varastatud king neelab õigusega saadud raudkanna ära.
- Varastatud leival veri sees.
- Varastatud vara sulab varem (ennem) kui lumi.
- Varas varastab varga takka.
- Varga vargus kaob kui vesi sõelast.
- Vargal varga õnn.
- Vargal üks tee, tagaajajal üheksa teed.
- Vargus tuleb omal ajal valgele.
- Väike varas võlla, suur tõlda.
- Ära võta võõra vara!
- Öö on varga vari.
- Üks varas puuakse võlla, teine tõstetakse tõlda.
Eesti Vanasõnad, Suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen, Eesti kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus 1929
Vikipeedias leidub artikkel
