Mine sisu juurde

Maiasmokk

Allikas: Vikitsitaadid

Proosa

[muuda]
  • Juba esimeses eluaastas põdes ta kauema aja raske haiguse käes, kelle jäljed nii pea kaduda ei tahtnud, nii et ta alles kolme, nelja aasta vanaduses hakkas käima. Et teda pika haiguse ajal magusate asjadega rahule meelitati, sai ta ju vara suhkru peale maiaks. Hiljem katsus ema teda sest veast parandada, pani temale ses nõuus terve toosi täie suhkurt ette ja käskis nii palju süüa kui tahtis. Kaht korda ei lasknud poeg seda eneselle öelda. Ühte lugu wõttis ta suhkurt ja pistis suhu, nii et ema viimaks juba hakkas kartma. Ema küsimeste peale, kas poeg veel tahab, mööndas see ja pistis uueste tüki tüki peäle suhu. Kavalusega viis ema viimaks suhkru ära, kuid poja maiust ei saanud ta ometi ära kautada. Runeberg jäi surmani suureks suhkru sõbraks. (lk 8-9)


  • Runebergi kook (soome keeles Runebergintorttu) on mandlite ja rummi või arrakiga maitsestatud silindrikujuline kook. See on kaetud vaarika- või õunamoosiga, mis on omakorda ümbritsetud suhkruglasuuri rõngaga. Kook on nime saanud Soome rahvuspoeedi Johan Ludvig Runebergi järgi, kes kuulu järgi armastas kooki süüa hommikusöögiks klaasikese punši kõrvale. Runebergi kooke müüakse Soome kauplustes jaanuari keskpaigast kuni 5. veebruarini, mil tähistatakse Runebergi päeva. Runebergi kodulinnas Porvoos võib aga mõnes kohvikus neid süüa aasta läbi.
Väidetavalt mõtles Runebergi koogi retsepti välja tema naine Fredrika Runeberg, kes tegi oma mehele nisujahust, piparkoogipurust ja mandlitest õunamoosi ning suhkruglasuuriga kaunistatud kooke. Räägitakse, et Runebergil oli tulnud magusaisu ning ta palunud oma naisel midagi pakkuda, kuid midagi magusat polnud käepärast. Fredrika Runebergi 1850. aastatest pärit retseptiraamatus on koogi retsept olemas, kuid arvatavasti on tegemist mugandatud versiooniga Porvoo kondiitri Lars Asteniuse 1840. aastatel loodud koogist.