Rikkus

Allikas: Vikitsitaadid
(Ümber suunatud leheküljelt Vara)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Severin Roesen, "Küllus" (u 1860)

Piibel[muuda]

  • Kui vaevaliselt lähevad rikkad Jumala riiki! Sest hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal Jumala riiki.

Proosa[muuda]

  • Sellest on vähe abi, kui saatus meid rikkaks teeb: meie soovid teevad meid jälle vaeseks tagasi.



  • [Thorin Tammiskilp pärast Viie Väe Lahingut surivoodil Bilbole:] "Kui meie hulgas oleks rohkem selliseid, kes head kõhutäit, nalja ja laulu kullakoormast ülemaks peavad, oleks meie maailm praegusest rõõmsam paik."


  • Austen on öelnud, et Emma on kangelanna, kes meeldib tõenäoliselt ainult tema loojale. Emma seltskondlik särtsakus ja hooletu ümberkäimine inimestega tuleneb eelkõige tema sotsiaalsest positsioonist. Ta on rikas pärijanna, kaasavaraga 30 000 naela, mis asetab ta kohaliku krahvkonna seltskonna absoluutsesse tippu ja jätab talle mulje, et ta on kõikvõimas. (lk 532)
  • Mr Eltoni väljavalitu Miss Augusta Hawkins on "uue raha" matsluse ja vulgaarsuse karikatuurne kehastus. Ta on pärit Bristolist, mis oli tollal räpane sadama- ja tööstuslinn, mille rikkus pärines suuresti Atlandiülesest suhkru- ja orjakaubandusest. Südalinna kohal hõljusid klaasipõletustöökodade mürgised aurud ja suhkrutööstuse vägev lehk. [---] Seisuslikult on Mr ja Mrs Elton võrdsed, aga naisel puudub seltskondlik lihv. Nagu uusrikkale kohane, on ta ülepakutult riides, endast üliheal arvamusel, harimatu, taktitu ja häbematu. Näib, et tal on rohkem raha, kui Mr Eltonil, sest viimane on oma naisest vaimustuses ja joondub kõiges tema järele, kaotades oma viimasegi väärikuse. Kombekus ja hea toon asenduvad kiiresti kättemaksuhimulise väiklusega, mis kulmineerub Harrieti väljakutsuva alandamisega ballil. Üks härrasmees ei saaks enam madalamale laskuda. (lk 541)


  • Kuigi ta polnud Epikurose või Sokratese mõõdupuu järgi just suur filosoof, oli tal ometi vaba vaim, mis oli tugev nii teos kui mõttes. Ei saa olla nii vapper, ei saa olla nii seiklushimuline, ei saa olla nii osav nagu d'Artagnan, olemata samal ajal ka pisut unistaja. Ta oli meelde jätnud mõned raasud härra de La Rochefoucault'st, mis olid väärt, et Port-Royali härrad need ladina keelde oleksid tõlkinud, ja ta oli Athose ja Aramise seltskonnas juhuslikult kogunud hulga palasid Senecast ja Cicerost, mis ta sõbrad ise olid tõlkinud ja igapäevaseks eluks kohandanud.
Põlgus rikkuse vastu, millele meie gaskoonlane oli oma elu esimese kolmekümne viie aasta kestel truuks jäänud nagu usureeglile, oli tema silmis kaua aega vahvusekoodeksi esimeseks paragrahviks.
"Paragrahv 1," ütles ta:
"Ollakse vapper, sest ei omata midagi.
Ei omata midagi, sest põlatakse rikkust." (lk 469)


  • Olen alati armastanud niisuguseid asju, nagu merekarbid või värvilised kivitükikesed — kõiki neid isevärki aardeid, mida lapsed üles korjavad. Erksavärviline linnusulg, kirju leht — mõnikord on mul tunne, et need asjad ongi elu tõelised aarded ja teevad rohkem rõõmu kui topaasid, smaragdid või Fabergé poolt valmistatud hinnalised karbikesed. (lk 444)


  • Juba kolm ööpäeva olid naksitrallid istunud haraka varakambris ja mõlgutanud murelikke mõtteid. Nälg kippus kurjalt kallale. Rokfoori juustust oli alles jäänud vaid imepisike tükike ja seegi oli määratud muuseumi jaoks. Õnneks käis vähemalt kerge vihmasagar vahepeal varemetest üle, nii et Kingpoolel läks korda hõbepeekrisse pisut joogivett koguda.
"Meie jalgade ees lebab terve varandus," ütles Sammalhabe. "Me joome harilikku vettki uhkest vanaaegsest hõbepeekrist. Kuid mis meil sellest kõigest kasu on?"
"Ei midagi," ohkas Kingpool. (lk 148)




  • Aprill oli Aglionby poiste jaoks kehv aeg: ilmad läksid soojaks ja teedele ilmusid kabrioletid, milles istusid poisid nii maotutes lühikestes pükstes, et neid julgenuks jalga panna ainult rikkad. (lk 15)
  • Perekond Lynchi lugu oli järgmine. Elas kord üks mees nimega Niall Lynch ja tal oli kolm poega. Üks neist armastas oma isa rohkem kui teised. Niall Lynch nägi hea välja, oli karismaatiline, rikas ja salapärane. Ühel päeval tiriti ta tumehallist BMW-st välja ja peksti veljevõtmega surnuks. See juhtus kolmapäeval. Neljapäeval leidis poeg Ronan isa surnukeha sissesõiduteelt. Reedel lõpetas pereema rääkimise ega lausunud enam kunagi ühtegi sõna.
Laupäeval said vennad Lynchid aru, et on isa surma järel saanud rikkaks ja jäänud kodutuks. Testament ei lubanud neil majas midagi puutuda — ei oma riideid ega mööblit. Ega vaikivat ema. Testament kohustas neid otsekohe Aglionby ühiselamusse kolima. Vanim vend Declan pidi kontrollima fonde ja oma vendade elusid, kuniks nood saavad kaheksateist täis.
Pühapäeval varastas Ronan oma lahkunud isa auto.
Esmaspäeval lõpetasid vennad Lynchid omavahel sõbrustamise. (lk 75)

Luule[muuda]

Kahetsusta, kullad vennad,
Käigist ei või kasvaneda!
Ülemaks kui hõbevara,
Kallimaks kui kullakoormad
Tuleb tarkus tunnistada


Kuhu kadunud kuninglik tõu üllus?!
Kuhu kadunud kuninglik jõu küllus?!
   Rasvub härgade õnnis sugu,
   sureb surmata sõnnisugu.


Kivikilde ma korjasin lapsena,
ilusaid, säravaid kilde
ja klaasitükke ja portselani...
Suur oli mu aarete hind,
kallis mulle nagu õnn, nagu armastus.

  • Heljo Mänd, "Killud kõnelevad mulle", rmt: Heljo Mänd, "Rada viib maanteele", 1960, lk 17

Vanasõnad[muuda]

  • Ametmees ajuti rikas, kaupmees korrati rikas, põllumees põline rikas.
  • Kel lauda ees, sel lauda taga.
  • Kel pikk saba, laseb saba pikalt joosta.
  • Kel raha, sel sõpru.
  • Kel suur tulek, sel suur minek.
  • Kes tööd teeb, on rikas ja nõid.
  • Kui pooleks rikkaks saab, on kerge täiesti rikkaks saada.
  • Kus raiska, seal kaarnaid, kus varandust, seal vargaid.
  • Kõht vaevab kehva enam kui rikast.
  • Kõik kosilased on rikkad.
  • Kõik saksad rikkad, kõik talupojad vaesed.
  • Ootamata võõras, varumata vara.
  • Rikas elab, kuidas tahab, vaene, kuidas võib.
  • Rikas maksab rahaga, vaene nahaga.
  • Rikas mingu raba peale, kõik tuuakse raba pealegi kätte.
  • Rikas raha nõjal, kerjaja kargu nõjal.
  • Rikas see, kes vähega läbi saab.
  • Rikas sööb, millal tahab, vaene sööb, kui süüa on.
  • Rikas tapab suure härja, ei saa mauku maitsedagi; ma tapan vana varese, sealt saan sada vorstikest.
  • Rikka haigus ja vaese õlu on kuulsad.
  • Rikka surm ja vaese pulmad on kuulsad.
  • Rikka tõbi ja kehva õlu kuulukse kaugele.
  • Rikkal au ja vara kallis, vaesel toit ja uni magus.
  • Rikkal on enem sõpru kui kehval.
  • Rikkal raha, vaesel lapsed.
  • Rikkal suur pea, vaesel suured jalad.
  • Rikkast perest osta hobune, vaesest vallast võta naine!
  • Suur vara, suur mure.
  • Vaene elab Jumalaga, rikas oma varaga.
  • Vaene peab vaeva nägema, rikkale jookseb ise suhu.
  • Vaene tihti virka lasta, rikas laiska lasta.
  • Vaest lükatakse auku, rikast tõstetakse kõrgesse (taevasse).
  • Varastatud vara sulab varem (ennem) kui lumi.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929