Varakamber
Proosa
[muuda]- Ta kutsus Porthose käeviipega kohale ning näitas talle avaust ja treppi. Mõlemad mehed vaatasid teineteisele kohkunult otsa.
- "Kui me ihkaksime ainult kulda," sosistas d'Artagnan tasakesi, "siis oleksime nüüd eesmärgile jõudnud ning võiksime surmani rikkust nautida."
- "Kuidas nii?"
- "Kas te ei mõista siis, Porthos, et kõigi oletuste kohaselt viib see trepp kardinali kuulsasse varakambrisse, millest nii palju kõneldakse, ja meil poleks vaja muud teha, kui trepist alla minna, mõni varakast tühjaks teha, kardinal luku taha panna ja kaduda, viies kaasa nii palju kulda kui jõuame. Lükkaksime selle apelsinipuu oma kohale tagasi ja keegi ei tuleks meilt iial küsima, kust me oma varanduse oleme saanud. Isegi mitte kardinal."
- "See oleks ilus saak sulidele," ütles Porthos, "kuid kahe aadliku poolt oleks see minu arvates vääritu tegu."
- "See on ka minu arvamine," ütles d'Artagnan, "seepärast ma ütlesingi: "Kui me ihkaksime ainult kulda." Kuid me ihkame siiski midagi muud." (lk 851)
- Alexandre Dumas vanem, "Kakskümmend aastat hiljem", tlk Henno Rajandi, 2008
- Ruumis valitseva üüratu tühjuse põhjal võis kohe aru saada, et tegu on varakambriga. /---/ Tekkis lugupidav vaikus nagu alati, kui suurem kogus raha on kuhugi haihtunud.
- Terry Pratchett, "Ürgsorts". Tõlkinud Kaaren Kaer ja Karl-Martin Sinijärv. Varrak 2001, lk 187
- Kui rott oli puu otsast alla kukkunud, jäi Kingpool otsekohe magama. Ning kui ta siis lõpuks pikast ja sügavast unest ärkama hakkas, olid Muhv ja Sammalhabe jõudnud puuõõnsusega juba ammust-ilma põhjalikult tutvuda. See meenutas väikest mugavat kambrikest, ja igas kambrinurgas oli leidunud suurel hulgal igasuguseid läikivaid asju. Kõik need asjad olid nüüd keskpõrandale valgusesõõri hunnikusse laotud ning Muhv ja Sammalhabe uurisid neid huviga.
- "Olen ma elus?" küsis Kingpool uniselt silmi hõõrudes.
- "Elus, elus," naeratas Muhv, kes läikivast kraamivirnast parajasti Kingpoole auraha välja sikutas.
- "Ja teie?" päris Kingpool edasi. "Kas teie olete samuti elus või?"
- "Täiesti," nohises Sammalhabe.
- Kingpool polnud ikka veel päriselt ärkvel.
- "Aga kallid sõbrad," ütles ta. "Sel juhul lubage küsida, mispärast siin nii pime on?"
- "Me oleme haraka varakambris," selgitas Muhv. "Ja varakambrites valitseb ju harilikult alati salapärane hämarus." (lk 143)
- Eno Raud, "Naksitrallid", teine raamat, 1984