Kümme käsku
Proosa
[muuda]- "Võtta!" ütles Blaisois. "Himustada ligimese vara! See on keelatud, niipalju kui mina tean."
- "Kus see keelatud on?" küsis Mousqueton.
- "Jumala või kiriku kümnes käsus, ma ei mäleta enam, kelle käsud need just olid. Aga ma tean, et on öeldud: "Ära himusta oma ligimese vara ega tema naist.""
- "Küll on teil aga lapse aru, härra Blaisois," ütles Mousqueton õpetlikul toonil, "jah, lapse aru, ma kordan seda. Kus on pühakirjas öeldud, et inglased on teie ligimesed, vastake mulle?
- "Niisugust asja pole küll kuskil öeldud, see on tõsi," vastas Blaisois, "vähemalt ei mäleta ma midagi seesugust."
- Alexandre Dumas vanem, "Kakskümmend aastat hiljem", tlk Henno Rajandi, 2008, lk 727
- "Sa ei tohi tappa!" Kümnes käsk kõlab manitsusena, aga see on ju hoopis avastus!
- Stanisław Jerzy Lec, "Sugemata mõtted", tlk Aleksander Kurtna ja Arvo Valton, Loomingu Raamatukogu 48/1977, lk 26. Lec eksib, "Sa ei tohi tappa!" on viies käsk.
- Mõtlen, missuguse pettumuse võiks röövlitele pakkuda mu kohver, kui selgub, et selle raskuse põhjuseks ei ole kuld, vaid raamatud. Olgugi, et paljud suured mehed on tarkuse kullast väärtuslikumaks tõstnud, ei ole see vaade isegi suurema osa korralike, seadust ja kümmet käsku austavate kodanike juures läbi löönud.
- Karl Ristikivi, "Rooma päevik", 30. aprill
- [Stalini surmast:] Emaga on hea nii igapäevaseid kui ka suure maailma asju arutada, tema ümbernurgajuttu ei aja, ütleb oma arvamuse alati selgelt ja sirgelt välja. Seekord ka.
- "Ah et siis surnud, see tõbras. Issand olgu tänatud," hüüatab ta ja lööb risti ette. Tean seda liigutust, nii teeb sageli vanaema ja mõnikord ka ema, kui nad juhtuvad jumala nime ilmaasjata suhu võtma. Esimene käsk keelab selle. Oma koolitee kahel esimesel aastal olen minagi usuõpetust õppinud ja mäletan täpselt kõiki kümmet käsku.
- Nasta Pino, "Minu aeg ja selle lugu", 2015, lk 5