William Shakespeare

William Shakespeare (23. aprill (traditsiooniline kuupäev) 1564 – 3. mai (23. aprill Juliuse kalendri järgi) 1616) oli inglise luuletaja ja näitekirjanik. Ta on ingliskeelse kirjanduse suurkuju.

Tsitaadid

Vaata ka: Hamlet

Macbeth

Romeo ja Julia

Tema kohta

Mida maailmas shakespearelikult teha sai, on Shakespeare enamasti ära teinud.
- Georg Christoph Lichtenberg, "Aforisme", tlk August Sang ja Kersti Merilaas, Loomingu Raamatukogu 28/1972, lk 25

Vanas Austrias oli kõik võimalik, ma sain loa ning nüüd pidin mina, kes ma olin pikka aega Venemaal "austerlanna" olnud, viibima Austrias "venelannana".

"Ärge ainult patsifistlikke kõnesid pidage!" hoiatasid mind tuttavad Davosis. Ka isa kirjutas: "Ära jumalapärast räägi pommiheitmisest ning ära ütle, et kõik valitsused tuleb üles puua."

Nõnda sõitsin, head soovitused kaasas, "vaenlase" riiki.

Piiril juhtus esimene "intsident". Mu raamatute seas olid Shakespeare'i köide ja Platoni "Vabariik". Mõlemad raamatuid äratasid kontrollivate ametnike kahtlust.

"See on inglane," ütles üks, vaadates Shakespeare'i raamatut raevuselt, "seda ei tohi üle piiri viia."

Mainisin tagasihoidlikult, et autor on juba sajandeid tagasi surnud.

"Sellegipärast on ta inglane. Raamatut ei tohi sisse tuua."

Platonit uuriti igast küljest, ametnikud ei osanud seisukohta võtta. Viimaks leidis üks neist kirjastuse: Georg Müller, München. Ta ütles kolleegile: "Kirjanik on baierlane, selle raamatu võib kaasa võtta."

Shakespeare deponeeriti piiripunkti Šveitsi poolel, "baierlane" Platon tohtis Austriasse sõita.

Hermynia Zur Mühlen, "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, 1981, lk 128

Kui härra Shaw ründab Shakespeare’i, siis on tegu õigustatud enesekaitsega.
- Karl Kraus, "Aforisme", tlk Krista Läänemets, LR 31/1999, lk 71

"Nutikas poiss see Shakespeare."

"Miks tema mustas nimekirjas ei ole?"

"Bossist ei ole mõttega lugejat. Muidu oleksid William ja piibel ammu ära keelatud."

Sara Lidman, "Mina ja mu poeg", tlk Arnold Ravel, 1963, lk 101, Lõuna-Aafrika põlisrahva salajane lugemisring, mida minajutustaja pealt kuulab

Kõigepealt tuleb William Shakespeare. Siis ei tule kedagi. Siis ei tule kedagi. Siis tulevad teised Elisabethi-aegsed autorid — Ben Jonson, Christopher Marlowe, Thomas Kyd ja teised ta pummelungivennad, kelle hääli on raske üksteisest eraldada. Siis tulevad Jamesi-aegsed diadohhid, kelle hulgast harva kedagi peetakse vääriliseks nimepidi nimetada. Ja siis lõpuks kuningas Charlesi aegsed näitekirjanikud, keda niisama harva peetakse vajalikuks üldse nimetada.
- Karl Ristikivi, "Õilsad südamed", Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1970, lk 7-8

Shakespeare'ile ei ole enam mõtet teatriauhindu kokku kanda, ta on, kahjuks, surnud.
- Meelis Oidsalu, "Ilu ja kõnekus ei ole teatris sünonüümid" ERR, 01.03.2019

Välislingid