Mine sisu juurde

William Shakespeare

Allikas: Vikitsitaadid
William Shakespeare (1623. aasta gravüür)

William Shakespeare (23. aprill (traditsiooniline kuupäev) 1564 – 3. mai (23. aprill Juliuse kalendri järgi) 1616) oli inglise luuletaja ja näitekirjanik. Ta on ingliskeelse kirjanduse suurkuju.

Tsitaadid

[muuda]
Vaata ka: Hamlet
Macbeth
Romeo ja Julia

Tema kohta

[muuda]


  • Vanas Austrias oli kõik võimalik, ma sain loa ning nüüd pidin mina, kes ma olin pikka aega Venemaal "austerlanna" olnud, viibima Austrias "venelannana".
"Ärge ainult patsifistlikke kõnesid pidage!" hoiatasid mind tuttavad Davosis. Ka isa kirjutas: "Ära jumalapärast räägi pommiheitmisest ning ära ütle, et kõik valitsused tuleb üles puua."
Nõnda sõitsin, head soovitused kaasas, "vaenlase" riiki.
Piiril juhtus esimene "intsident". Mu raamatute seas olid Shakespeare'i köide ja Platoni "Vabariik". Mõlemad raamatuid äratasid kontrollivate ametnike kahtlust.
"See on inglane," ütles üks, vaadates Shakespeare'i raamatut raevuselt, "seda ei tohi üle piiri viia."
Mainisin tagasihoidlikult, et autor on juba sajandeid tagasi surnud.
"Sellegipärast on ta inglane. Raamatut ei tohi sisse tuua."
Platonit uuriti igast küljest, ametnikud ei osanud seisukohta võtta. Viimaks leidis üks neist kirjastuse: Georg Müller, München. Ta ütles kolleegile: "Kirjanik on baierlane, selle raamatu võib kaasa võtta."
Shakespeare deponeeriti piiripunkti Šveitsi poolel, "baierlane" Platon tohtis Austriasse sõita.


  • Kui härra Shaw ründab Shakespeare’i, siis on tegu õigustatud enesekaitsega.
    • Karl Kraus, "Aforisme", tlk Krista Läänemets, LR 31/1999, lk 71


  • "Nutikas poiss see Shakespeare."
"Miks tema mustas nimekirjas ei ole?"
"Bossist ei ole mõttega lugejat. Muidu oleksid William ja piibel ammu ära keelatud."
  • Sara Lidman, "Mina ja mu poeg", tlk Arnold Ravel, 1963, lk 101, Lõuna-Aafrika põlisrahva salajane lugemisring, mida minajutustaja pealt kuulab


  • Kõigepealt tuleb William Shakespeare. Siis ei tule kedagi. Siis ei tule kedagi. Siis tulevad teised Elisabethi-aegsed autorid — Ben Jonson, Christopher Marlowe, Thomas Kyd ja teised ta pummelungivennad, kelle hääli on raske üksteisest eraldada. Siis tulevad Jamesi-aegsed diadohhid, kelle hulgast harva kedagi peetakse vääriliseks nimepidi nimetada. Ja siis lõpuks kuningas Charlesi aegsed näitekirjanikud, keda niisama harva peetakse vajalikuks üldse nimetada.


Välislingid

[muuda]