Trahv

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Anna Palm de Rosa, "Trahv kiiruse ületamise eest, Boulogne'i mets"


Proosa[muuda]

  • "Kinnipidamine," ütleb ta [Ravn] aeglaselt, "väikeses helikindlas akendeta ruumis, nagu mulle on räägitud, olevat eriti ebameeldiv, kui inimene on üles kasvanud Gröönimaal."
Temas ei ole sadismi. Ainult täpne ja võib-olla pisut melanhoolne teadmus oma mõjutamisvahenditest.
Gröönimaal ei ole vanglaid. Suurim erinevus Taani ja Nuuki seadustes ongi selles, et Gröönimaal karistatakse palju sagedamini trahviga nende üleastumiste eest, mis Taanis tooksid kaasa aresti või vanglakaristuse. Gröönimaa põrgu ei ole euroopalik väävliloikudega mägimaastik. Gröönimaa põrgu on suletud ruum.


  • Praktika näitab, et tagastamisega hilinemine on suhteliselt haruldane – eriti kui räägime mitmekuusest või lausa mitmeaastasest hilinemisest. Näiteks eelmisest aastast on õigeks ajaks tagastamata 52 raamatut. Võrdluseks – ainuüksi mai keskpaiga seisuga oli rahvusraamatukogust välja laenutatud enam kui 9000 teavikut. Seetõttu me ei usu, et inimesed tagastavad raamatuid vaid trahvi ähvardusel – see on eelkõige ikkagi sotsiaalne norm ehk õige asi, mida teha.


  • Üks aiatöödest oli "vanaema matmine", ja seda sai teha ainult öösel pimedas. Nimetasin juba, et meil oli kuivkäimla õues, see oli selline linna-kuivkemps, kus prill-laua all oli rauast tünn, mida tuli aeg-ajalt lasta fekaaliveoautol tühjendada. Isa-ema aga ei tahtnud "sitale peale maksta", vaid matsid tünni sisu aeda. Vaarikate vahele kaevati pikk ja sügav kraav, tünn tühjendati sinna ja muld aeti peale. Toiming oli tervishoidlikel põhjustel keelatud ja selle eest oleks arvatavasti pidanud trahvi maksma, kui see välja oleks tulnud. /---/ Vaarikad aga kasvasid meil suuremad ja lopsakamad kui kellelgi teisel.
    • Helga Nõu, "Valetaja. Mälestused, tõeotsimised". Tallinn: Eesti Ajalehed AS, 2011, lk 89


  • Edasi kulgeb tee otse ookeaniäärsel kaljunukil. Tuul on hingemattev, aga ma pean kohe nüüd pissile minema.
"Sa oled päriselt hull! Siin riigis saab selle teo eest 120 eurot trahvi!" teatab peruulane.
"Kas sa teed nalja? See siin on palvetee, loodus pealegi," argumenteerin mina.
Kõnnime edasi, kuni ma enam oodata ei kannata.
"Kui vältimatu vajaduse rahuldamise hind on 120 eurot, siis ma maksan," teatan talle bravuurselt ja ronin kaljunuki taha, hirmsa tuule kätte pealegi. (lk 70)


  • [Õpetaja Laur Joosep Tootsile:] Nurka ma sind täna ei pane. Sa jääd täna hoopis ilma trahvita. Luba mulle, et sa täna enam ühtegi koerustükki ei tee, ja sinuga ei sünni midagi. Kas lubad?


  • Isaisa oli niisugune, kellele ei meeldinud ükski võim ega valitsus ja kes igaühele ütles otse, mida ta asjast arvab. Ta nimetas end anarhistiks. Nad elasid Tallinnas ja ta tegi kodus väikest viisi kingsepatööd, mis kui eratöö oli siis keelatud. Kord oli keegi kaevanud, mispeale pandi talle kõva trahv peale, mida nad vanaemaga hulk aega oma viletsast pensionist maksid. (lk 13)
    • Ingrid Rüütel, "Ingrid Rüütel. Sünniaasta 1935", rmt: Ingrid Rüütel, "Muutudes endaks jääda. Valik meenutusi, artikleid, uurimusi", Tallinn: TEA Kirjastus, 2010
Wikipedia-logo.svg
Vikipeedias leidub artikkel