Mine sisu juurde

Komsomol

Allikas: Vikitsitaadid

Komsomol, täielik nimetus Üleliiduline Leninlik Kommunistlik Noorsooühing, lühend ÜLKNÜ, oli Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei noorteorganisatsioon NSV Liidus.

Proosa[muuda]

  • Meie noorusele on õnneks antud kaasa elada jälle paljutõotavat pööret. Tunneme, kuidas uus elu-usaldus maharõhutud hulkades hõõgu võtab. Näeme, kuidas ettevõtmise julgus pääd tõstab. Tahame kaasa minna selle tõusva liikumisega, mis läbi maa veereb.
Ja seisatame mitmete püüete teelahkmel.
Ütleme: noorus kohustab – jeunesse oblige!
On neid, kes selles rahutus tõusuliikumises kohustust tunnevad noorusjulge, omapärase, edasipoole näitava kasvamistahte ilmutamiseks. Sooviksime oma eesmärgiks võtta nende sihtide ja vormide otsimise, mille poole meid juhatavad ühelt poolt oma rahva vajadused ja omadused, teiselt poolt euroopalise kultuuri nõuded. See on alles kujunevate püüetega Noor-Eesti nägu (G. Suits "Noor-Eesti nõlvakult").
Noore põlvkonna ainsaks legaalseks poliitiliseks väljundiks Nõukogude Liidus on kuni viimase ajani olnud komsomol. Millisele ühiskonnatüübile on selline organisatsioon omane? Reeglina tugevasti tsentraliseeritud riigile, mida juhib poliitiline aparaat, mis ei ole rahva poolt kontrollitav. Kõrgeim võim selles riigis on väliselt ühtse väikese kildkonna, vahel ka üksikisiku käes. Taolisele kildkonnale on pahatihti omane messiaanlus, s.o soov maailma parandada, kusjuures reeglina ei arvestata ühiskonna üldist arengutaset, tema reaalseid vajadusi. Olgu tegemist küünilise võimuvõitlusega või tõsiuskliku hullumeelse veendumusega oma geniaalsuses, mõlemal juhul on vajalik juhtide ja ühiskonna vahelise vastuolu hävitamine, ühiskonna loomine iseenda näo järgi, lihtsustamine, stereotüpiseerimine (vt R. Ruutsoo. Kultuur ajapendli õõtses. TMK 1988, nr 2). Ühiskonna geniaalsete juhtide käsi peab ulatuma kõikjale, ka kõige kaugem sopp ei tohi kontrolli alt väljuda.
  • Jüri Luik, "Noorus või tema ühing", rubriik: Dixi, Vikerkaar, nr 7, 1988, lk 81–82


  • Postimehe otsestuudios oli Sotsiaaldemokraatliku erakonna noortekogu juht Joosep Vimm, kes on asunud eest vedama ideed Eestis 4-päevase töönädala kehtestamiseks. Selgitasime otsesaates, kui reaalne see on ning millised kasutegurid on kaalul.
"Olles lisaks Rootsile elanud veel mõnes riigis, siis tahaks, et ka siin oleks inimestel sama hea elada," sõnas Stockholmi ülikoolis magistrikraadi omandanud Vimm, "et inimestel poleks soovi siit ära kolida ega seda võrdlust pidada, et mujal on parem."


  • Petitsiooni koostaja ja Noored Rohelised MTÜ liige Oskar Lesment: “Kanepiturg tuleb tõsta päevavalgele ja eemaldada allilmalt kriminaalse tulu allikas. Selle asemel, et mustale turule kinkida 171,5 miljonit aastas, tuleb kanepiturult makse koguda ja suunata see raha näiteks tervishoidu.”


Luule[muuda]

Tean, nukrusest ei päästa alkohol
ja üksindus ei aita kriisist üle.
Seepärast ongi isu,
hõlmad süles,
su kannul lipata, oh komsomol.