Voltaire

Allikas: Vikitsitaadid
Voltaire (Nicolas de Largillière)

Voltaire (21. november 1694 – 30. mai 1778) oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest.

Tsitaate teostest[muuda]

  • Olen veidi ringi rännanud; olen näinud surelikke, kes seisavad meist palju alamal, ja teisi, kes seisavad meist võrratult kõrgemal, kuid ma pole veel kusagil näinud selliseid, kel poleks rohkem ihasid kui tõelisi vajadusi ja rohkem vajadusi kui võimalusi neid rahuldada.
    • "Mikromegas"
  • Kas te ka teate, et näiteks selsamal silmapilgul, mil ma teiega vestlen, tapavad sada tuhat meie hullu suguvenda, kes kannavad mütsi, sadat tuhandet samasugust hingelist, kes kannavad turbanit, ja vastupidi, ning et nii on see tavaks peaaegu kogu maakeral iidsetest aegadest saadik. [...] Tegemist on mõne teie kingakontsa suuruse poritükiga. Mitte et keegi neist mitmest miljonist mehest, kes end materdada lasevad, himustaksid mõnd kõrrekest sellelt poritükilt endale saada. Asi on hoopis selles, kas see poritükk saab kuuluma ühele mehele, keda kutsutakse sultaniks, või ühele teisele, keda millegipärast kutsutakse keisriks. Kumbki neist pole kunagi näinud ega saa eales nägema seda väikest maalappi, mis on tüli põhjus, ja peaaegu mitte keegi neist olendeist, kes üksteist vastastikku maha notivad, pole ihusilmaga näinud olevust, kelle pärast nad seda teevad. [...] Muide, mitte neid pole vaja karistada, vaid tubaseid barbareid, kes oma kabinetis lõunasööki seedides annavad käsu miljon inimest maha tappa ja lasevad seepeale suure pidulikkusega jumalat tänada.
    • "Mikromegas"
    • Vihje Vene-Türgi sõjale 1735-1739, maatüki all on mõeldud Krimmi.
  • Tõde meeldib mulle väga, kuid märtripõli teps mitte.
    • Kiri Jean le Rond d'Alembert'ile (8. veebruar 1776)
  • Teravmeelne ütlus ei tõesta veel midagi.
    • "Le dîner du comte de Boulainvilliers" (1767)
  • Inimesed jäävad alati hulludeks ning kõige hullemad on need, kes usuvad end suutvat neid ravida.
    • Kiri Louise Dorotheale Meiningenist, Saksi-Gotha hertsoginnale (30. jaanuar 1762)
  • See moodustis, mis nimetas end ja nimetab tänini Pühaks Rooma Keisririigiks, polnud kuidagipidi ei püha, ei Rooma, ega ka keisririik.
    • "Essai sur l'histoire générale et sur les mœurs et l'esprit des nations", ptk 70 (1756)
  • Kes hoiab kirjasulge, peab sõda.
    • Kiri Jeanne-Grâce Bosc du Bouchet'le, krahvinna d'Argentalile (4. oktoober 1748)
  • Parem on riskida süüdlase säästmise kui süütu karistamisega.
    • "Zadig" (1747)
  • Nõnda on peaaegu kõik matkimine. "Pärsia kirjade" mõte tuli "Türgi salakuulajast". Boiardo matkis Pulci, Ariosto matkis Boiardo. Kõige algupärasemad mõistused laenavad üksteiselt. Miguel de Cervantes tegi oma Don Quijotest narri; kui öelge, on's Orlando midagi muud? Oleks raske otsustada, kas rändrüütlid muutis naeruväärsemaks Cervantese groteskne pilt või Ariosto külluslik kujutlusvõime. Metastasio võttis suurema osa oma oopereist meie Prantsuse tragöödiatest. Mitmed Inglise kirjanikud on meid kopeerinud ilma seda sõnagagi mainimata. Raamatutega on sama lugu kui tulega meie koldes: me läheme naabri juurde süte järele ja süütame tule, kui naaseme koju, anname selle siis edasi teistele ning see kuulub kõigile.
    • "Filosoofilised kirjad": "XII kiri: Hr Pope'ist ja teistest kuulsatest poeetidest" (1756)

"Filosoofiline sõnaraamat" (1785-1789)[muuda]

  • Kahjuks peab sageli selleks, et olla hea patrioot, olema kogu ülejäänud inimkonna vaenlane.
    • "Filosoofiline sõnaraamat", ptk "Riik"
    • (vrdl ptk "Kodumaa", tlk Herbert Stillverk, e.k. 1983: "Kurb on see, et sageli on nii, et arvatakse - kui tahad olla hea patrioot, siis pead olema kõigi teiste inimeste vaenlane.")
  • Loetagu ja tantsitagu; need kaks meelelahutust ei tee maailmale iial midagi kurja.
    • "Filosoofiline sõnaraamat", ptk "Trükivabadus"
  • Ebausk süütab terve maailma; filosoofia kustutab selle.
    • "Filosoofiline sõnaraamat", ptk "Ebausk"

Tema kohta[muuda]

"Sees ses hiiglapeaga põnnis
suur reformimees on. Jaa:
kahvatab ta kõrval õnnis
Luterus ja Calvin ka.
Puupäid peksma on ta visa.
Hoidku alt ka Püha Isa!"

  • Pierre Béranger, "Voltaire'i ristsed". Tõlkinud Jaan Kross. "Béranger. Laulud". Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2006, lk 433-439


  • Nii oma kaasaega kui ajalugu vaatab Voltaire enda ümber toimuvast mitte midagi taipava inimese pilgul. Kõik tundub talle kummalisena, kõik tekitab hämmeldust.
    • "Kohtlane. Mikromegas". Tõlkinud Sirje Keevallik ja Merike Riives. Järelsõna: Juri Lotman, "Groteski ja filosoofia maailmas". Sari "Europeia", nr 38. Tallinn: Perioodika, 1996, lk. 285

Kaheldava autorsusega tsitaadid[muuda]

  • Ma ei nõustu sinu arvamusega, kuid võitlen surmani, et sul oleks õigus oma arvamus välja öelda.
    • Arvatavasti ei pärine see tegelikult Voltaire'ilt. Ühe prantsuse tsitaadikogumiku toimetaja Norbert Guterman viitas selle asjus Voltaire'i kirjale hr le Riche'ile 6. veebruarist 1770, kuid kirjas niisugust kohta tegelikult pole.
  • Hinda meest tema küsimuste, mitte vastuste järgi.
    • Tsitaadi tegelik autor on Pierre-Marc-Gaston, Lévis' hertsog (1764-1830), kes kirjutas teoses "Maximes et réflexions sur différents sujets de morale et de politique" (Paris, 1808) maksiimis nr 18: "Inimese mõistuse üle on kergem otsustada tema küsimuste kui ta vastuste järgi."


Vikipeedias leidub artikkel
Commonsi pildid, videod, helifailid: