Mine sisu juurde

Muda

Allikas: Vikitsitaadid
(Ümber suunatud leheküljelt Pori)
Poolas näeb muda samasugune välja kui Eestis.
Jefim Volkov, "Teel karjamaale" (1884)
Ambroży Sabatowski (1871–1920?), "Pori metsateel", s.d.

See artikkel räägib lögast; Soome linna kohta loe artiklist Pori (linn), arvutimängu kohta artiklist MUD.

Muda ehk pori on ligane ollus, mis koosneb pinnasest ja veest ning määrib väga edukalt saapad, riided ja näo. Eriti palju muda leidub märgaladel ja veekogude ümbruses. Tervislikule ravimudale on rajatud paljud kuurortlinnad, näiteks Haapsalu.

Piibel

[muuda]

Nüüd ma hõõrun nad pihuks
nagu maa tolmu;
ma põrmustan ja sõtkun nad puruks
nagu tänavate pori.


  • Kas kõrkjas kasvab seal, kus pole muda,
või sirgub pilliroog ilma veeta?


Isegi kui ma peseksin ennast lumega
ja puhastaksin oma käsi leelisega,
pistaksid sina mind poriauku
ja siis jälestaksid mind mu enda riidedki.

  • Iiobi raamat, peatükk 9, salmid 30-31


  • Siis nad küsisid: „Kuidas sinu silmad avanesid?”
11 Tema vastas: „Inimene, keda nimetatakse Jeesuseks, tegi muda ja võidis mu silmi ja ütles mulle: „Mine Siiloahi tiigi äärde ja pese end!” Kui ma siis läksin ja pesin, saingi nägijaks.”


Proosa

[muuda]


  • Säärastes tingimustes ei oleks Egiptus olnud tsivilisatsiooni hälliks, vaid üheks neist elututest orgudest, milliseid Sahaara kõrbes on palju, kui püha Niiluse veed teda iga aasta elule ei ärataks. Juuni lõpust kuni septembri lõpuni tõuseb vesi Niiluses vahetpidamata ja ujutab üle peaaegu kogu maa. Oktoobri lõpust kuni järgmise maikuuni kahanevad kevadised veed järk-järgult, paljastades isegi kõige madalamad alad. Jõe vesi on siin niivõrd küllastatud mineraalsetest ja orgaanilistest ainetest, et omandab pruuni värvuse, ja sedamööda kuidas vesi kahaneb, jääb üleujutatud aladele maha viljakas muda, mis asendab kõige paremaid väetisi. See muda ja palav kliima võimaldavad kõrbetest ümbritsetud egiptlastel saada kolm lõikust aastas ja iga külvatud tera annab kolmsada tera saaki.


  • Leslie ulatas talle püssitorud otsapidi pihku ja me sikutasime nagu jaksasime. Meie pingutused ei paistnud aga vähimatki tulemust andvat, välja arvatud ehk see, et kui me väsinult hinge tõmbasime, vajus Larry veel veidi sügavamale.
"Teie eesmärk on mind vist ikka ära päästa," tähendas ta õhku ahmides, "aga mitte teise ilma läkitada."
"Oh, jäta oma loba ja katsu ennast välja vinnata," ütles Leslie.
"Taeva pärast, mida ma sinu arvates siis olen teinud? Ma olen ennast juba kolmest kohast ära katkestanud."
Lõpuks, pärast suuri pingutusi andis muda pika röhatusega järele, Larry lupsas veepinnale ja me tirisime ta kaldale. Üleni musta haisva lögaga kaetud, seisis ta seal nagu šokolaadist kuju, mis on kõrgahju ukse ette sattunud: ta näis lausa silmanähtavalt sulavat.
"Kuidas sa ennast tunned?" küsis Margo.
Larry jõllitas talle otsa.
"Imehästi," ütles ta mürgiselt. "Lihtsalt imehästi. Ma pole kunagi ennast paremini lõbustanud. Kui mitte arvestada kerget kopsupõletikku, nikastatud selga ja tõsiasja, et üks mu king jäi sinna viie sülla sügavusse, veedan ma aega imetoredasti."


  • Suurimat õudu tekitas muda. Saksa suurtükitulest segi pekstud, oli see äärmiselt reetlik jalgealune, ja kui mees sinna juba üle põlvede sisse vajus, oli tal vähe lootust välja pääseda: lähedal lõhkev mürsk võis ta mudavalli alla matta ja isegi tema laiba leidmine polnud kuigi tõenäoline. (lk 72)
  • Meie aga roomasime edasi, käed-jalad mudas harali, et jagada oma raskust nii laiale pinnale kui võimalik. Ma oleksin otsekui ujunud siirupis, ainult et lisapiinaks see siirup lehkas ja sisaldas surnuid.


  • Samal ajal jooksis vee- ja mudasambaid tekitades otse minu poole suur, üleni mudane jänes. Tal vedas sama vähe kui minul: tema põikab vasakule — ja miin kukub vasakule, tema teisele poole, ja too äraneetu sinnasamasse. Nähtavasti täiesti hullunult jooksis ta vett ja pori pritsides otse minu peale ja peatus, peaaegu nina vastu nina (täitsa võimalik, et minu silmad olid samuti kõõrdi nagu temal). Me vaatasime hämmingus teineteisele otsa. /---/
Üks miin kukkus päris kõrvale ja mattis meid täiesti vee ning muda alla. Jänes nähtavasti otsustas, et see on juba liiast, ning tormas vett mööda teisele poole./---/ Joosta oli võimatu, ma sumpasin minema. Kogemata tagasi vaadates nägin, et ka jänes sumpab, kuid hüpetega, vaevaliselt jalgu porist välja tirides (arvan, et zooloogid pole iial näinud jänest sellises seisundis). Ma tegin talle silma ja mulle tundus, et ta irvitas. Rohkem me ei kohtunud.


  • [Limmar Ponyets:] Roos võib kasvada mudast, teie kõrgeausus. Oma tehinguis naabritega ostate te kõikvõimalikke materjale pärimata, kust nad seda hangivad, kas tavalisest õigeusklikust masinast, mida on õnnistanud teie lahked esivanemad, või mõnest kosmoses sündinud värdjast. Lõpuks ei paku ma teile masinat. Ma pakun kulda. [---] Ja kindlasti, kui kuld oleks kurjast, siis oleks kurjus sunnitud lahkuma, kui seda metalli kasutatakse nii vagadel eesmärkidel.


  • Teemandi teekond algab mudast ja läbib enne vitriinile jõudmist verejõed.


  • On lihtne leida valgust, kui kõik läheb hästi. Aga nagu budismis öeldakse, kui pole muda, pole lootoseõit. Ja praegu oleme mudas, terve maailm on mudas, aga me tuleme sellest välja.
    • Brian Melvin, intervjuu: Nele Kullerkupp, "Džässmuusik Brian Melvin: maailm on praegu pesumasinas", Postimees, 8. november 2021, lk 18-19

Film

[muuda]
  • Me vaatasime tavaliselt taevasse ja juurdlesime oma koha üle tähtede hulgas. Nüüd me vaatame maha ja muretseme oma koha pärast poris.

Luule

[muuda]

Aeg-ajalt kerkivad vaid mustad mudakonnad,
soo sigitised, veest, mis mudas magav näis,
nii ohtrast limasest soolämust rõõmsad on nad
     ja tantsivad, suurt kurjust täis.

See porine maa
võtmata kartulitega
on minu.
/---/
See on olnud mu töö -
võtta kartuleid porisel põllul,
selg kumeras, sõrmed mullas,
taeva tuhm
vihmaveest vettinud palakas
õlul.


Linnupetteks käär soojast sepikust,
keltsast ja porist läbi kahlad, —
ülane nööpauku urbades lepikust,
kõrguvalt kaselt tood magusat mahla.
...

  • Paul Rummo, "Kevadmatkad", rmt: "Sõnarine", 3. kd. Koostas Karl Muru. Tln: Eesti Raamat, 1993, lk 51


too isand tallas poriseks mu vaiba
ja õhku rikkus
sigar mis tal suus
ta tundis huvi kelle äris teenin
ja mis ma teenin näiteks ühes kuus

  • Juhan Viiding, "külaline välismaalt" - Rmt: Jüri Üdi, Juhan Viiding. "Kogutud luuletused" (2008), lk 175


algkoolis ei tehtud sellest juttu
keskkoolis libiseti üle
ülikooliski ei räägitud
et mida teha siis kui ühtäkki on kogu linn porine
inimesed samavõrd ainult et silmad peas hõõguvad oranžilt

Allikata

[muuda]

Vanasõnad

[muuda]
  • Kel jalad põlvini poriga, sel suu kõrvuni väega.
  • Kevadine muda enam kui sügisene sööm.
  • Mida enam pori puutud, seda laiemale laguneb.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Välislingid

[muuda]
Vikipeedias leidub artikkel