September
September ehk mihklikuu on Gregoriuse kalendris aasta üheksas kuu. Septembrile eelneb august ja järgneb oktoober.
Proosa[muuda]
- September on — aedniku seisukohalt võttes — omalaadi tänuväärne ja tähelepandav kuu; mitte ainult sellepärast, et septembris õitsevad kuldvitsad, sügisastrid ja india krüsanteemid, mitte ainult tänu teile, rasked ja vaimustavad jorjenid; teadke, nõrgausulised, et september on kõigi nende lemmikkuu, mis õitsevad kaks korda: september on teistkordse õitsemise kuu, viinamarjade valmmise kuu. See kõik on septembrikuu salapärane eelis, täis sügavat mõtet, kuid peaasi — see on kuu, millal maa avab uuesti oma süle, nii et me võime jälle istutada! Siis peab panema maha selle, mis tuleb enne kevadet maha panna; see annab meile, asjaarmastajatele, võimaluse jälle joosta ühe spetsialisti juurest teise juurde, uurida, mida nad kasvatavad, ja valida ehteid uue kevade jaoks, ja lisaks sellele juhuse seisatada aasta tõtlikus ajavoolus just nende oma ala meistrite juures ning avaldada neile oma imetlust.
- Karel Čapek, "Aedniku aasta" [1929], tlk Lembit Remmelgas, LR 40/41 1964, lk 85
Luule[muuda]
Septembri Kandidaadikraad
on kombinatsioon
Kilk - Vares - Vaade tagasi
ja Tuule teesklev toon -
nii vaikselt - vihjamisi -
kuid Kõrvetavalt - see
mis Hinges Lõbu lõpetab
ja Filosoofiks teeb.
- Emily Dickinson, "Septembri Kandidaadikraad", tlk Doris Kareva, rmt "Kiri Maailmale" (1988), lk 68
Poeetiline juuni! Lame nagu taaler
on sinu värss ja triviaalne peenus.
Ent sind, september, geniaalne maaler,
last imetades kroonib lihav Veenus.
- Betti Alver, "Aasta" kogus "Tolm ja tuli", lk 41
ning lauluklass oli klaverit täis
ja koolmeistri valvsal vaatel
teele, teele, kurekesed
me lõugasime ta saatel
Oh koolivendade kirju hulk
septembrile järgnes september
ja ükspäev me üheskooslaulmise-aeg
oligi järsku ümber
- Paul-Eerik Rummo, "Vana harmoonium" kogus "Oo et sädemeid kiljuks mu hing", Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 13
Paul-Eerik Rummo, "Mihklikuupäike" kogus "Oo et sädemeid kiljuks mu hing", Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 62
Näe, haarab koolikella päevitunud pihku
noor hästi puhanud septembrikuu
ja seda helistab ta, vallatu,
nüüd selgest rõõmust. Kogu maailm nähku
sa seisad uue kooliaasta lävel
ja võtad kätte uue õpiku!
- Maimu Linnamägi, "Start", rmt: "Sügise sünnipäev", 1973, lk 21
aga ainus linn, kus kuu ja päikese tasakaalu narrides
halluse nõiaringist äkki vabaneb teine kevad -
vahtrate kuldse soojusega, õitsvate neidude
lõhnava aiaga.
Norgunud Eesti ajab end püsti
sinu septembrikuus, Tartu.
- Jüri Talvet, "Tartu visioon, teise kevadega" kogus "Hinge kulg ja kliima üllatused" (1990)
