Hapu

Jacob van Hulsdonck, "Vaikelu tsitruste ja granaatõuntega" (u 1630)

Jõhvikasort "Metallic Bell", Amanda Almira Newtoni akvarell (1913)

Hapu on üks viiest põhimaitsest.

Proosa

• Mul ei ole midagi selle vastu, kui usutaks koguni, et värvus on kombatav... Ta on ka maitstav. Sinine on leeliselise, oranž hapu maitsega. Olemise kõik manifestatsioonid on suguluses.
  • Johann Wolfgang Goethe, "Aforisme". Tõlkinud Mati Hint. Loomingu Raamatukogu 33/1974, lk 55

• Hääkene küll, sina võtad naise. Esimene nädal läheb elu, Jumal tänatud, esimese nädala vastu ei oleks minulgi midagi — nõnda ka teine nädal — nõnda ka kolmas ja vast ka neljas — kõik väga hää. "Kallike, armsake, inglike, mesimagus naiseke," on igapäevane keel. Aga sääl võib ju midagi juhtuda, mis elu hapuks teeb: kord teeb ta su supi ehk natuke soolase, teine kord ehk jätsid sa ta musu vastamata — ma ütlen, sääl võib juba midagi ette tulla. Aga, hääkene küll, see on kõrvaline asi.
  • Juhan Liiv, "Lühidalt: naist ma ei võta!" Kogutud teosed V-VI

Luule

MIHKLIKUUPÄIKE
hapu nagu jõhvikas
irvitab soo peal

• Paul-Eerik Rummo, "Mihklikuupäike" kogus "Oo et sädemeid kiljuks mu hing", Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 62

Murti me lipp ja me suled, kuminal uttu
veeti me kilgete torn. Rahutus lakkus maad,
viljus kui salalik loom ja hõivas me rõõmude koja:
sääl sul nüüd oblika-aas, sääl sul nüüd hapu ja hää.

• Jaan Undusk, "Kuum, oli kuum" romaani "Kuum" tagakaanel (Tallinn: Eesti Raamat, 1990)