Olemine

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Olemine ehk olemasolu ehk eksistents on eksisteerimise tõik, üldistatuna kõik olev tervikuna. Sellele vastandub mitteolemine ehk olematus. Olemisega tegeleb filosoofia haru ontoloogia, eksistentsiga eksistentsialism.


  • Inimene on kõigi asjade mõõt: olevate – et on, olematute – et ei ole.
  • Olla tähendab tajutud olla.
  • Esse is percipi.' (Ladina ja inglise keele segu.)
  • Ühesõnaga, müüdis on meie olemise kõige tulisem tuum. Või isegi mitte tuum, vaid see, mis puudutab meie olemist sedavõrd, et kui me ise püüaks seda liigutust jäljendada, siis oleks kohutavalt valus. Müüt võimaldab saavutada seda, et enda olemise kõige ohtlikum või valulisem moment ilmuks nii, et me otseselt seda valu ei tunne. Müüt mitte ei ületa seda valu, vaid annab mõnes mõttes "võimatu" perspektiivi, mis vabastab korraks sellest, et oleme ikkagi enda olemisse niivõrd sisse mässitud – et nii või teisiti saame asju näha ainult enda vaatepunktist.
  • Luuletus ei pea mitte tähendama, vaid olema.
    • Clifford Geertz. "Kunst kui kultuurisüsteem". Tlk Triinu Pakk-Allmann. Rmt: "Omakandi tarkus. Esseid tõlgendavast antropoloogiast". Varrak 2003, lk 126-158
  • Igal objektil on oma kindel arv omadusi, ei üle ega alla selle. Igale küsimusele, kas ta on see ja too, on sellel, kes seda objekti läbinisti tunneb, võimalus anda vastuseks otsustav jaa või otsustav ei, mis teeb lõpu igasugusele kõikumisele olemise ja mitteolemise vahel. [---]
Kõik, mis on olemas, on läbinisti määratus: see on see, mis ta on, ja ei midagi muud.

Mis on olnud, see saab olema,
ja mis on tehtud, seda tehakse veel -
ei ole midagi uut päikese all.

  • Kunagi pole old, et kudagi poleks old.

Vanasõnad[muuda]

  • Kõik võib olla, kõik võib tulla ja ka mina parun olla.
  • Olgu mis on, üks ta ikka on.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Kirjandus[muuda]