Eimiski
Proosa
[muuda]- [S]eega näeme, et eimiskist ei saa mitte midagi tekkida.
- de nihilo quoniam fieri nihil posse videmus.
- levinud kujul: de/ex nihilo nihil fit või nihil de/ex nihilo fit ('eimillestki ei teki midagi')
- Lucretius, De Rerum Natura II, 287, 1. sajand eKr
- II. Surm on meie jaoks eimiski. Sest lagunenu on tajudeta, aga see, mis on tajudeta, on meie jaoks eimiski.
- Epikuros, "Peamised arvamused" ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia, nr 5, 2013, lk 771–781)
- Mittemiskit on raske mõista, kuid multiversum on seda täis. Mittemiski jõuab kõikjale, ta on millestki alati ees, ja tohutus mitteteadmise pilves ihkab mittemiski saada millekski, pääseda välja, liikuda, tunda, muutuda, tantsida ja kogeda – lühidalt öeldes olla miski.
- Ja nüüd leidiski ta taevas triivides selleks võimaluse. Mittemiski oli millegi olemasolust muidugi teadlik, kuid see miski oli teistsugune, hoopis teistsugune, ja nii libises mittemiski vaikselt millegi sisse, hõljus alla, kõiksugu mõtted meeles, maandus õnnekombel kilpkonna seljas, väga suure kilpkonna seljas, ja kiirustas veel enam saama millekski. (lk 7)
- Terry Pratchett, "Auru juurde", tlk Allan Eichenbaum, Tallinn: Varrak, 2014 (originaal: "Raising Steam", 2013)
Luule
[muuda]eks naudi, kuni sest, mis oli nelk,
kuld, lüüm kristall ja liilia vanasti –
...
neist, sinust endast – saab vaid vari pelk
ja muld ja tolm ja suits – eimidagi.
- Luis de Góngora, "Sonett", tõlkinud Jüri Talvet ("Maailmakirjanduse lugemik", Tallinn: Koolibri, 1993, lk 266)
- Mina Loy, "Usuline kasvatus" ("Religious Instruction"), Poetry Foundation
