Nelk

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Carel de Vogelaer. Vaas nelkidega. XVII sajandi teine pool
Nõmmnelk (Dianthus arenarius)

Nelk (Dianthus) on rohttaimede või poolpõõsaste perekond nelgiliste sugukonnas. Perekonda kuulub umbes 300 liiki. Eestis kasvab looduses kolm nelgiliiki, sagedasemad on roosakaspunaste õitega nurmnelk (Dianthus deltoides) ja valgete õitega nõmmnelk (Dianthus arenarius).


nii kaua kui seob silmi huulte puna
veel enam kui õrn nelk sul hurmana
...
eks naudi, kuni sest, mis oli nelk,
kuld, lüüm kristall ja liilia vanasti –
...
neist, sinust endast – saab vaid vari pelk
ja muld ja tolm ja suits – eimidagi.


Su suu mul jälle oli üllatav
Ning uus: kui lõhnav, kasteniiske nelk
Ta hõõgus näos, kus joovastuse helk,
Ja veretades tuksatas kui haav.

  • Marie Under, "Üllatus" kogus "Sonetid". Siuru 1917, lk 41


Varjud kui nunnad lähevad mööda,
Loogeldes loore, kuhu punavad nelgid
Suudlusi; viirukit vaigutab väike reseeda;
Valgeis sõrmis nartsisside neitsid
Kannavad küünlaid, kust kukuvad virvlevad helgid.

  • Marie Under, "Õhtu" kogus "Sinine puri", lk 14


Varjude lainetus
kustub ja helgib,
hämarast tõusevad
metsikud nelgid.

Punase õie
ma kividelt murran
ja nutan, et eales
pole võimalik surra.


Ahjaa... see armastus. Ta kummalisi helke
mu ärkvelolekusse ära segab und.
Mu tuba ajuti on tulvil valgeid nelke.
Mu akna taga langeb lõppematult lund.

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel