Supp

François Barraud, "Supilõikaja" (1933)

Supp on liik vedelat toitu, mis üldjuhul on paksem kui õlu.

Proosa

• Suhkur parandab peaaegu kõiki suppe, souste ja kastmeid, samuti hautatud aedvilju, kuid muidugi peab seda tarvitama ettevaatusega.
  • Judith Montefiore, "Juudi käsiraamat", 1846, sissejuhatus kokaraamatusse, "Tähelepanekuid koka tarbeks"

• "Mida kuradit nad selles supis leiavad?" mõtles Porthos, nähes kahvatut rammuleent, mis oli täiesti ilma rasvasilmadeta ja millel ujusid mõned harvad praetud leivatükid nagu saarekesed mõnes arhipelaagis.
  • Alexandre Dumas vanem, "Kolm musketäri". Tõlkinud Tatjana Hallap. Tallinn: Eesti Raamat 1977, lk 320

• [Tõnisson ja Imelik:] "Oleks siin suppi saaks keeta, siis põleks kedagi. Kevade poole vaja hakata jälle iga päev kodus käima, see on ikke kõige parem. Ma käiks nüüdki kodus, aga vahel on tee nagu tuisand, annab enne sumpamist, kui läbi saab."

"Vast ehk saab siin kah suppi keeta. Ostame homme veikse pajakese või kastruli ja hakkame keetma. Ministeeriumikoolis keetsime tihtipeale rosinasuppi."

"Rosinasuppi? Mis asi see on?"

"Mis seal’s on? Aja piim keema, pane rosinad sisse, keeda veel natuke - ja valmis. Väga hea on."

"No kas soola kah pannakse?"

"Mine ikke, kesse’s rosinasupile soola paneb. Siis peaks kohvile ja teele kah soola panema."

"Noh, kohv ja tee on teine asi. Aga siis ta ikke üks lurr on, see rosinasupp, ega tast siis ikke kõhutäidet ei saa. Mina niisukest ei taha, minule on kõige parem, kui nii... peris kartuli- või kapsasuppi saaks. Siis pane ikke tublisti soola sisse ja litsu kere täis - ja tead, et oled saand. Ja kus, rosinad on ju kallid, kes neid jõuab osta."

• Oskar Luts, "Kevade". Eesti Päevalehe raamat 2006, lk 166

• Harriet rääkis talle hiljem, kui nad kõik koos Jane'iga pärastlõunasele jalutuskäigule läksid, et Sheila oli otsustanud lõunat teleritoas süüa, et vaadata keskpäevast Austraalia seebiooperite rallit. Heather oli pidanud talle loengu selle ajaviite nürimeelsuse kohta ja oli isegi teleri välja lülitanud. Sheila olevat nutma puhkenud ja eelroaks mõeldud supi Heatherile pähe valanud. (lk 68)
• M. C. Beaton, "Snoobi surm", tlk Maria Lepik, 2012

• Müüt on ainus võimalus natukene seda näha, mis supi sees me ise oleme.
  • Hasso Krull (Juhan Raud Hasso Krull: jäägem eurooplasteks, et küsida, kes on eestlased Postimees, 31. jaanuar 2019, intervjuu)

Luule

Me sööme saepuru kui keegi ei näe me naeratame
Meie lapsed söövad saepuru
võimalik on et nad on saepuru enne näind
...
Me räägime saepuru meil on revolver kuklas;
eks need kel ole kõrvad saa saepuru kõrvadesse -
kui neist pole veel suppi keedet.
Meie südamed aga teavad, me kiidame saepuru
me mõtted on liimist lahti
ja me pole midagi ütelnd.

• Ilona Laaman, "Saepurusööjad", rmt: "Mis need sipelgad ka ära ei ole", 1970, lk 8

Allikata

• Me oleme solidaarsed, kui aitame töötuks jäänud naabrit; kui aitame tuttaval üksikemal tema last hoida; kui jagame suppi neile, kes taandunud teispoole lootuse piiri.
  • Toomas Hendrik Ilves

Vanasõnad

• Ei käitu ausalt see, kes oma keele kõrvetanult jätab kaaslastele ütlemata, et supp on kuum.
  • Jugoslaavia vanasõna

• Elu rõõmud on puder ja supp, eesel, kelle seljas sõita, ja naine, kes eeslit edasi juhiks.
  • Araabia vanasõna

• Hulk kokki, lahja leem.
• Kes leemega (supiga) suu põletanud, puhub ka vee peale.
• Mida suurem hulk, seda vedelam leem (lake).
• Mida suurem kala, seda paksem leem.
• Nälg keedab magusa leeme.
• Odav kala, lahja leem.
• Palju külalisi kustutavad leemepaja alt tule ära.
• Parem heaga herneleem kui pahaga pannkoogid.
• Pisikene pada keedab parema leeme.
• Samet ja siid teevad leeme lahjaks.
• Sool kehva leeme (supi) maoks.
• Tülitsejal vesine leem.
  • Eesti vanasõnad