Supp

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
François Barraud, "Supilõikaja" (1933)

Supp on liik vedelat toitu, mis üldjuhul on paksem kui õlu.

Proosa[muuda]

  • Suhkur parandab peaaegu kõiki suppe, souste ja kastmeid, samuti hautatud aedvilju, kuid muidugi peab seda tarvitama ettevaatusega.
    • Judith Montefiore, "Juudi käsiraamat", 1846, sissejuhatus kokaraamatusse, "Tähelepanekuid koka tarbeks"


  • "Mida kuradit nad selles supis leiavad?" mõtles Porthos, nähes kahvatut rammuleent, mis oli täiesti ilma rasvasilmadeta ja millel ujusid mõned harvad praetud leivatükid nagu saarekesed mõnes arhipelaagis.


  • [Tõnisson ja Imelik:] "Oleks siin suppi saaks keeta, siis põleks kedagi. Kevade poole vaja hakata jälle iga päev kodus käima, see on ikke kõige parem. Ma käiks nüüdki kodus, aga vahel on tee nagu tuisand, annab enne sumpamist, kui läbi saab."
"Vast ehk saab siin kah suppi keeta. Ostame homme veikse pajakese või kastruli ja hakkame keetma. Ministeeriumikoolis keetsime tihtipeale rosinasuppi."
"Rosinasuppi? Mis asi see on?"
"Mis seal’s on? Aja piim keema, pane rosinad sisse, keeda veel natuke - ja valmis. Väga hea on."
"No kas soola kah pannakse?"
"Mine ikke, kesse’s rosinasupile soola paneb. Siis peaks kohvile ja teele kah soola panema."
"Noh, kohv ja tee on teine asi. Aga siis ta ikke üks lurr on, see rosinasupp, ega tast siis ikke kõhutäidet ei saa. Mina niisukest ei taha, minule on kõige parem, kui nii... peris kartuli- või kapsasuppi saaks. Siis pane ikke tublisti soola sisse ja litsu kere täis - ja tead, et oled saand. Ja kus, rosinad on ju kallid, kes neid jõuab osta."
  • Oskar Luts, "Kevade". Eesti Päevalehe raamat 2006, lk 166


  • Harriet rääkis talle hiljem, kui nad kõik koos Jane'iga pärastlõunasele jalutuskäigule läksid, et Sheila oli otsustanud lõunat teleritoas süüa, et vaadata keskpäevast Austraalia seebiooperite rallit. Heather oli pidanud talle loengu selle ajaviite nürimeelsuse kohta ja oli isegi teleri välja lülitanud. Sheila olevat nutma puhkenud ja eelroaks mõeldud supi Heatherile pähe valanud. (lk 68)
  • M. C. Beaton, "Snoobi surm", tlk Maria Lepik, 2012



  • Neli poissi ja üks tüdrukuke istusid laua äärde. Laest rippuv petrooleumilamp kõikus ähvardavalt nende peade kohal. Hõõguvpunaseks köetud malmpliidil kees tasakesi supipott, levitades suitsu ja supi lõhna. Laste vanus oli kolmest kuni viieteistkümne aastani, käed kõigil määrdunud ja külmamuhklikud, ninad tatised, juuksed punasevõitu. Neist kõige vanema, viieteistkümneaastase haiglase välimusega tüdruku allavajunud suunurgad sarnanesid gallialase rippuvate vurrudega. Kolm poissi, kes olid tüdrukust nooremad, meenutasid kolme rõõmsailmelist konna ja ainult kõige noorem põngerjas sarnanes oma emaga. Võib-olla ainult temal üksi vedas. (lk 8-9)
  • Ta tõstis suppi roosaõielistele üleni kriimustatud ja mõranenud taldrikutele, mida koloniaalkauplustes tavaliselt pealekauba antakse. Lapsed jälgisid sõnatult ja liikumatult iga tema liigutust, oma kannatamatust ohjeldades, pilgud kiindunud kulbile, — nagu koerad, kes tagakäppadel istudes ootavad oma leent. Nad tohtisid supi kallale asuda alles siis, kui kõigile oli ette tõstetud, sest vähimagi katse puhul teisiti toimida kõlas ema mõjukas, korralekutsuv hääl.
Mõnda aega võis kuulda ainult matsutamist ja neelamist. Hea tervisega koerad on alati söölad ja aplad. Supp oli rasvane ja selle pinnal ujusid suured lihatükid ning juurviljalõigud. (lk 9)
  • Elsa Triolet, "Roosid järelmaksuga", tlk Immanuel Pau, 1962


  • Otsijate kätte jäi ainult vana salmialbum. Sellest oli välja rebitud kolmveerand osa lehti. Kaante vahele oli kuidagi jäänud ka käsitsi maalitud pilt. Sellel pildil oli näidatud supipada, mille all lõõskas kõrgele punane tuli, pajal aga oli sangade asemel kummalgi pool küljes kotka või muidu röövlinnu moodi kujutis. Risti üle paja oli kirjutatud salm:
Nüüd võtkem ilmal kuulutada:
see supp on õel ja must ja mäda.
Meil, mehed, kätte jõudnud ajad —
kõmm, kummuli kõik supipajad!
Pilditegija ja laululooja oli oma käegi alla pannud ja nõnda kirjutanud: "Pea vastu, veli Juhan! Sinu truu Reinmetsa Aadu ehk Ado Reinvald. Kirjutatud Meeril, sel üheksasada viiendamal aastal."
Noorparun luges, lõi silmnäost punetama ja küsis käheda häälega:
"Mis see on, ah? Üks bombe ja kaks kullid, was? Mis supet siin keedetakse?" — ja ise vehkis lehekesega just raseda naise silmade ees. Naise otsaesisel liikusid lühikesed juuksed saksa poolt tekitatud tuules. Otsaesine läks küll natuke valkjamaks, aga naine vastas veel rahulikuma häälega kui enne:
"Mehed purjus peaga sehkendanud seal Meeri kõrtsi man. Nemad olid puha koeruse pärast kahest varesest suppi keetnud, aga supp oli trehvanud must ja õela haisuga. Purjus meeste koerustükid, muud ei midagi."
"Ja kellele peab vastu panema see veli Johann?" norskas küsija.
"Eks ikka oma naisele... kui purjus peaga koju tuleb... ja kui naine võtab ahjuroobi," naeratas kostja. Kostjal oli õieti laiade põsenukkidega nägu ja näis sedamoodi, nagu oleks tema naeratus suu ligiduses üsna lahke, aga kõrvade poole laienedes läheks kavalamaks ja isegi inetumaks.
Seekord ei leidnud - need, kes otsisid. Põrandale jäi vedelema isegi mõnitus varesesupi kohta... Mis seal teha, kui kotkas on juba nii närbunud olekus, et teda võib üsna varesetaoliseks sehkendada... (lk 17-18)

Luule[muuda]

Me sööme saepuru kui keegi ei näe me naeratame
Meie lapsed söövad saepuru
võimalik on et nad on saepuru enne näind
...
Me räägime saepuru meil on revolver kuklas;
eks need kel ole kõrvad saa saepuru kõrvadesse -
kui neist pole veel suppi keedet.
Meie südamed aga teavad, me kiidame saepuru
me mõtted on liimist lahti
ja me pole midagi ütelnd.

  • Ilona Laaman, "Saepurusööjad", rmt: "Mis need sipelgad ka ära ei ole", 1970, lk 8

Allikata[muuda]

Vanasõnad[muuda]

  • Ei käitu ausalt see, kes oma keele kõrvetanult jätab kaaslastele ütlemata, et supp on kuum.
    • Jugoslaavia vanasõna

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo.svg
Vikipeedias leidub artikkel