Emily Dickinson

Emily Dickinson 1846.–1847. paiku

Emily Elizabeth Dickinson (10. detsember 1830 – 15. mai 1886) oli ameerika luuletaja.

"Kiri Maailmale"

Tsitaadid kogust "Kiri Maailmale". Tõlkinud Doris Kareva. Tallinn: Eesti Raamat 1988

See linnuke on Lootus -
kes hinges pesitseb -
ja laulab lõppemata viit -
mis kummitama - jääb -
/---/
Ta laulu olen jäises öös
ja udus kuulanud -
kuid iial pole Raasugi
ta Minult - palunud.

• Emily Dickinson, "*** See linnuke on Lootus", lk 32

Me oma kõrgust eal ei tea;
kui tõusta kästakse,
siis ulatavad mõned meist,
kes tõesed, taevasse.

• "*** Me oma kõrgust eal ei tea", lk 37

Kui Räitsakas -
kui langev Täht -
kui Roosi Õieleht
nad pudenesid - mida tuul
on puudutanud ehk -

Neid Rohuväljal ükski silm
ei enam seleta -
Vaid Jumal iga liblekest
ja nägu Mäletab -

• Emily Dickinson, "*** Kui Räitsakas", lk 35

On tühja taeva üksildus
ja mere üksildus
ja surmaüksildus kuid need
on selts veel võrreldes
ürgüksilduse põhjaga - polaarne salajus
end millesse on mõistnud Hing -
on lõplik lõpmatus.

• Emily Dickinson, "*** On tühja taeva üksildus", lk 42

On Jumal ikka kiivas küll
ei või ta taluda
kui omavahel mängime
ja mitte temaga.

• Emily Dickinson, "*** On Jumal ikka kiivas küll", lk 52

Aeg on küll Ahastuse Mõõt -
kuid mitte Ravikuur -
ta tervendab vaid hädast
mis ei olnud Kuigi Suur -

• Emily Dickinson, "*** "Aeg ravib haavad" öeldakse", lk 59

Allikata

• Öeldakse, et Jumal on kõikjal, kuid ikkagi mõtleme me temast kui erakust.