Emily Dickinson

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Emily Dickinson 1846.–1847. paiku

Emily Elizabeth Dickinson (10. detsember 1830 – 15. mai 1886) oli ameerika luuletaja.

"Kiri Maailmale"[muuda]

Tsitaadid kogust "Kiri Maailmale". Tõlkinud Doris Kareva. Tallinn: Eesti Raamat 1988


See linnuke on Lootus -
kes hinges pesitseb -
ja laulab lõppemata viit -
mis kummitama - jääb -
/---/
Ta laulu olen jäises öös
ja udus kuulanud -
kuid iial pole Raasugi
ta Minult - palunud.

  • Emily Dickinson, "*** See linnuke on Lootus", lk 32


Me oma kõrgust eal ei tea;
kui tõusta kästakse,
siis ulatavad mõned meist,
kes tõesed, taevasse.

  • "*** Me oma kõrgust eal ei tea", lk 37


Kui Räitsakas -
kui langev Täht -
kui Roosi Õieleht
nad pudenesid - mida tuul
on puudutanud ehk -

Neid Rohuväljal ükski silm
ei enam seleta -
Vaid Jumal iga liblekest
ja nägu Mäletab -

  • Emily Dickinson, "*** Kui Räitsakas", lk 35


On tühja taeva üksildus
ja mere üksildus
ja surmaüksildus kuid need
on selts veel võrreldes
ürgüksilduse põhjaga - polaarne salajus
end millesse on mõistnud Hing -
on lõplik lõpmatus.

  • Emily Dickinson, "*** On tühja taeva üksildus", lk 42


On Jumal ikka kiivas küll
ei või ta taluda
kui omavahel mängime
ja mitte temaga.

  • Emily Dickinson, "*** On Jumal ikka kiivas küll", lk 52


Aeg on küll Ahastuse Mõõt -
kuid mitte Ravikuur -
ta tervendab vaid hädast
mis ei olnud Kuigi Suur -

  • Emily Dickinson, "*** "Aeg ravib haavad" öeldakse", lk 59



Allikata[muuda]

  • Öeldakse, et Jumal on kõikjal, kuid ikkagi mõtleme me temast kui erakust.


Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo.svg
Vikipeedias leidub artikkel