Isaac Asimov
Mine navigeerimisribale
Mine otsikasti
Isaac Asimov (sünninimi Исаак Озимов; 2. jaanuar 1920 – 6. aprill 1992) oli ameerika ulmekirjanik, teaduspopularisaator ja biokeemik. Asimovi tuntumate teoste hulka kuuluvad ulmeromaanid nn Asumi sarjast ("Asum", "Asum ja impeerium" jt), ajarände kirjeldav "Igaviku lõpp" ning lühijutud ja romaanid n-ö robotite sarjast, kus autor arendas välja omaenda vaate tehisintellekti võimalikele probleemidele.
Eesti keelde on tõlgitud mõned Isaac Asimovi populaarteaduslikud teosed ning terve rida tema ulmeromaane ja -jutte.
- Need, kes arvavad end targad olevat, on tarkadele tüütuseks.
- Anti-intellektuaalsuse paine on läbi meie poliitilise ja kultuurielu siuglev pidev motiiv, mida toidab valearusaam, just nagu tähendaks demokraatia seda, et "minu rumalus on samavõrd hea kui sinu teadmine".
- There is a cult of ignorance in the United States, and there always has been. The strain of anti-intellectualism has been a constant thread winding its way through our political and cultural life, nurtured by the false notion that democracy means that "my ignorance is just as good as your knowledge.
- A Cult of Ignorance, Newsweek, 21. jaanuar 1980
Robootika kolm põhiseadust[muuda]
- 1. Robot ei tohi oma tegevuse ega tegevusetusega inimesele kahju teha.
- 2. Robot peab alluma inimese antud käsule, kui see ei lähe vastuollu esimese seadusega.
- 3. Robot peab kaitsma oma olemasolu, kuni see ei ole vastuolus esimese või teise seadusega.
- Esmakordselt ilmusid need 1942. aastal Asimovi lühijutus "Runaround", hiljem kasutas ta neid paljudes teostes ning lisas ka nullinda seaduse:
- 0. Robot ei tohi oma tegevuse või tegevusetusega inimkonnale kahju teha.
