Turban

Turban on peakate, mis moodustub igaks kandmiseks uuesti pea ümber mähitavast pikast riideribast. Mõnedel juhtudel on see siiski ka kokku õmmeldud.

Proosa

Kas te ka teate, et näiteks selsamal silmapilgul, mil ma teiega vestlen, tapavad sada tuhat meie hullu suguvenda, kes kannavad mütsi, sadat tuhandet samasugust hingelist, kes kannavad turbanit, ja vastupidi, ning et nii on see tavaks peaaegu kogu maakeral iidsetest aegadest saadik.
- Voltaire, "Mikromegas"

See oli siis emiir Osman, türklaste kõige vägevam pealik, nii võõraste kui omade poolt ühtviisi kardetud, kes meie ees istus. Ta oli paks ja näis veelgi paksem oma igapidi puhvitud riiete tõttu. /---/ Peas kandis ta saratseenide kombel tohutu suurt valget turbanit, mille ees säras roheline kalliskivi kuldses raamistuses, mis tõenäoliselt oli mõnelt pühakupildilt röövitud. Võis näha, et nii tema kui ka ta kaaslased püüdsid järele aimata saratseenide riietust ja kombeid. Aga ma mäletasin, kui suursugused näisid Granada maurid neis riietes, mis türklaste seljas tundusid nagu laadaveiderdajate hilbud.
- Karl Ristikivi, "Surma ratsanikud". Lund 1963, lk 135-136

"Tegelikult on suur õnn, et ma teid kohtasin, komandör."

"Kas tõesti?"

"Ma murdsin siin just pead, mida võiks tähendada sõna, mida mulle teel siia hüüti. Kas te aitaksite mind?"

"Ee... kui ma..."

"Ma usun, et see sõna oli... las ma mõtlen... ja-jah... rätipea.”

Printsi pilk oli endiselt Vimesi näole kinnitunud.

Vimes tundis, et tema mõtted liiguvad väga kiiresti, ja need mõtted jõudsid nähtavasti täiesti iseseisvalt otsusele. Seletame hiljem, ütlesid nad. Sa oled seletusteks liiga väsinud. Praegusel hetkel on selle mehega palju-palju parem aus olla...

"See... vihjab teie peakattele," ütles Vimes.

"Oo. Kas see on mingi ebamäärane nali?"

Muidugi ta teab, mõtles Vimes. Ja ta teab, et mina tean...

"Ei. See on solvang," ütles ta lõpuks.

"Või nii? Noh, meid ei saa ometi idiootide vahutamise pärast vastutavaks teha, komandör."

Terry Pratchett, "Patrioot", tlk Allan Eichenbaum, 2005, lk 59-60

Heather krimpsutas nina. "Minu arvates on see kergelt tulnud raha. Ja kõige hullemad on ajaloolised armastusromaanid. Vaevalt nad üldse mõne ajalooraamatu avavad."

"Noh, nende raamatute puhul müüb romantika, mitte nende ajalooline sisu," ütles Harriet rahustavalt. "Kui näiteks mina kirjutaksin raamatu Prantsuse revolutsioonist, kirjeldaksin türanniat ja koledusi ja seda, kuidas Bastille'i vallutamine oli vaid vahend arsenali juurde pääsemiseks. Muide, vabastati ainult seitse inimest. Tõeline armastusromaanide kirjanik aga näeks seda kõike pigem Hollywoodi pilgu läbi. Tuhanded vangid vabastataks, kaltsudes kangelanna vabastajaid juhtimas. Suurepärane materjal. Mõnikord mõtlen ma tõesti, et ehk on parem, kui kirjanikud teavad romantikast võimalikult vähe.

Või näiteks kirjeldaksin kõrbešeiki väikese paksu mehena, kes kannab prille ja peas köögirätikut. Tõeline armastusromaanide kirjanik räägiks aga kullipilguga Rudolph Valentinost turbani ja ülepõlvesaabastega. Ilmsüütu ilustamine." (lk 47)

M. C. Beaton, "Snoobi surm", tlk Maria Lepik, 2012

Kirjandus

Nadia Ghulam ja Agnés Rotger, "Minu turbani saladus", tlk Maarja Paesalu, 2021