Vili

Christine Løvmand, "Viljad Itaalia maastiku taustal" (1844)

Louisa Anne Meredith, maavitsa, põldmarja, viirpuu ja kibuvitsa viljad raamatust The Romance of Nature (1836)

Artikkel vajab toimetamist. Oled oodatud seda parandama.

Vili on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid. Vili koosneb viljakestast ja seemnest.

Vanasõnad

• Ega maa vilja sigata, vaid taevas.
• Iga maa (põld) ei kanna igasugust vilja.
• Iga vili saab omal ajal küpseks.
• Kasu leitakse kase okstest, vilja metsa vitstest.
• Kes virga vilja sööb, kui laiska maa peal ei ole.
• Kui ametmees magab, amet varnas, kui põllumees magab, kasvab vili põllul.
• Kuidas küli, nõnda vili.
• Kuidas nimi, nõnda vili.
• Kus odraiva, sinna ei mahu rukkiiva.
• Kus viljavihud puuduvad, seal rabatakse õlgi.
• Orasest tunnukse vilja, tegudest inimest.
• Parem viis viljaga kui kuus näljaga.
• Sügisel näed orast küll, aga vili ei ole veel salves.
• Teine elab kivikangru otsas, teine ei ela viljasalveski.
• Tööl viha juur, aga magus vili.
• Vesi jääb veeks, vili väeks.
• Viha viib vilja maast, kadedus kalad merest.
• Viha võtab vilja põllult, pahandus suust palukese.
• Vili väljal ei ole veel kotis.
• Virulane vilja punnib, harjakas aganaid punnib.
• Võlul ei kasva vilja, kadedal ei kasukarja.
• Ära kiida vilja enne jaani!
  • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929