Naine

Allikas: Vikitsitaadid
(Ümber suunatud leheküljelt Naisterahvas)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Eeva, surm ja madu. Hans Baldung, 16. sajandi algus
Maarten van Heemskerck. Naise portree (1529)
Elisabeth Louise Vigée Le Brun, autoportree (u 1781)
Marie-Geneviève Bouliard, "Autoportree Aspasiana" (1794)
Jenny Nyström, "Naismodell" (1881)
Paul Gauguin. Tahiiti naised. 1891
Hanna Rönnberg, "Työlaitoksessa" (1893)
Laura Theresa Alma-Tadema, "A Knock on the Door" (1897)
Cornelia Paczka-Wagner, "Naine purpuris"
María Blanchard, "Istuv naine" (1917)
Tiit Pääsukese maal "Naine kassiga"

Naine on naissoost täiskasvanud inimene. Alaealist naissoost inimest nimetatakse tüdrukuks.

Piibel[muuda]

  • Naudi elu naisega, keda sa armastad, kõigil oma tühise elu päevil, mis sulle on antud päikese all - kõigil oma tühiseil päevil, sest see on su osa elus ja vaevas, mida sa näed päikese all!
    • Koguja raamat, 9:9


Sest võõra naise huuled tilguvad mett
ja tema suulagi on libedam kui õli.
Aga viimaks on ta kibe nagu koirohi,
terav otsekui kaheterane mõõk.
Ta jalad lähevad alla surma,
ta sammud veavad põrguhaua poole.


  • Otsekui kuldrõngas sea kärsas on ilus naine, kel puudub peenetundelisus.
    • Õpetussõnad, 11:22
  • Tubli naine on oma mehe kroon,
aga häbitu on otsekui mädanik tema luudes.
    • Õpetussõnad, 12:4

Alp poeg on oma isale õnnetuseks,
ja naise riidlemine on otsekui katuse alaline läbitilkumine.
Koda ja vara on isade pärand,
aga arukas naine on Issandalt.

  • Õpetussõnad, ptk 19, salmid 13-14


  • Võõraste naiste suu on sügav haud:
keda Issand on hukka mõistnud, see langeb sinna.
  • Õpetussõnad, ptk 22:14

Proosa[muuda]


  • Ilma veidrusteta naisest ei saaks midagi muud kui mees.
  • Naised taluvad kannatusi paremini kui mehed, kuid ainult neid, mis pole armastusest tingitud.


  • Ärgu nõutagu naistelt tõemeelsust, senikaua kui neid kasvatatakse usus, et nende elu ülim eesmärk on meeldida.
  • Targal naisel on miljoneid sünnipäraseid vaenlasi — kõik lollid mehed.
  • Häda naisele, kes ei suuda tarviduse korral mehe eest väljas olla.


  • Ma ei suutnud kunagi liituda minu noorusajal ellu astunud sugupõlve üldise protestikäraga monogaamia vastu, sest ükski seksialane piirang ei paistnud mulle nii kummaline ja ootamatu, kui seks ise. Kui kellelgi lubatakse, nagu Endymionil, armatseda Kuuga, ja ta kurdab, miks Jupiter hoiab oma kuusid haaremis, näis see mulle vulgaarse anti-kliimaksina. Ühe naise juurde jäämine on väike hind nii suure elamuse eest, nagu ühe naise nägemine. Nuriseda, et ma tohtisin ainult üks kord abielluda, oli nagu nuriseda, et ma olen ainult üks kord sündinud.
    • Gilbert Keith Chesterton, "Õigest usust", peatükk "Muinasjutumaa eetika". Tõlkinud Tiia Rinne. Kuldsulg 2011, lk 72-73


  • "Sa loodad liiga palju võõrale abile," ütles vaimulik hukkamõistvalt, "ja eriti naistele. Kas sa siis ei näe, et see ei ole tõeline abi?" - "Vahel ja isegi päris sageli olen ma valmis sulle õigust andma," ütles K., "aga mitte alati. Naistel on suur võim. Kui ma saaksin keelitada mõningaid naisi, keda ma tunnen, üheskoos minu heaks tegutsema, siis oleksin ma päästetud."



  • Selleks, et sügav mõtleja tema joovastusest välja tuua ja teda selle halbade tagajärgede eest kaitsta, sobib kõige paremini õigeaegne kallistus õrnalt hellitavalt naisterahvalt.


  • Eesti naine on vaimult tugev, hingelt suur ja loomult jagaja. Nii ei ole naiskooridel kahju ulatada abikäsi meeskooridele, et need uuele elule puhuda.
  • Kui unistada suurelt, siis ehk aitab naine lõpuks tagasi paradiisigi?


  • Viimasel õhtul enne oma reisieesmärgile jõudmist, kui David oli laulnud ühe armastuslaulu teise järel, küsis krahv:
"Kas sa väga igatsed koju tagasi? Kui ma ütlen kodu, siis mõtlen ma naist, sest ei ole kodu ilma naiseta." (lk 184)


  • Tool mu kõrval ei jäänud tühjaks. Sinna oli äkki ilmunud vanem daam üleni mustas, kelle tulekut ma polnud üldse märganud. Ta istus seal veidi aralt, ainult poolel toolil, nii nagu e kuuluks temagi õieti siia. Nägin ainult ta profiili, ja ma rohkem tundsin, et ta pidi olema ilus. See on erilaadne ilu mõningate vanade naiste juures, hingestatud, peaaegu abstraktne, mis ilmsiks saab nende väheste juures, kes viimaks on leppinud sellega, et nad ei ole enam naised, vaid ainult inimesed.


  • Meie planeedil ei ole rahvast ega riiki, kus naised ja mehed oleksid kunagi meile teadaolevas ajaloos olnud reaalselt võrdõiguslikud. Kõikjal on naised elanud meeste võimu all. Tugevalt lihtsustades: naistele on olnud kõik peale laste sünnitamise keelatud. Selle eest, et naised võivad tänapäeval omandada kõrgharidust, juhtida autot, teenida raha ja omada vara, tuleb tänada naisõiguslasi, kes end ohvriks tuues naistele need võimalused välja võitlesid. 1930. aastate Venemaal oli teine olukord, sest seal juba olid naistel need õigused, mille nimel Läänes alles võitlema hakati, kuid kuna patriarhaadi ike oli kestnud aastatuhandeid ning kirjaoskuse omandamine alles kogus hoogu, ei jõudnud vabaduse tuuled kohe iga maanaiseni. Seda suurem roll oligi kohalikel naistel, kes julgelt härjal sarvist haarasid, näidates kasvõi oma naabritele eeskuju.


  • Pentti oli naistest sõltuv, ta kiindus naistesse, hindas naisi ja sai nendega alati parema kontakti kui meestega. Ta ei oleks päevagi ilma naiseta elanud, ilma selle naiseta, kellega parasjagu elas. Oli tema enda armastamisvõimega kuidas oli, tema ei suutnud elada, olemata kindel, et keegi teda armastab.
Meestesse, ka nendesse, kes end tema sõpradeks pidasid, suhtus ta kuidagi külmalt ja ettevaatlikult, seljataga ülikriitiliselt ja pilklikult. Mehed määratlesid teda, naised mõistsid. Ta usaldas naisi, aga mehi minu arvates kartis. (lk 53)
  • Pentti on andnud oma raamatutes mõista, et ta "tüdis" lihtsalt ära, naine oli tühjaks joodud pudel. "Kui proua ei ole meelepärane, vahetan välja," kirjutas ta suureliselt siis, kui oli veel veendunud, et naine tema juurde jääb.
"Iga oma naise olen ise maha jätnud ja igale naisele andnud kingituseks tunde, et tema jättis minu maha."
See ei ole tõsi; see on pettunud mehe vajadus eitada seda, mis toimus tegelikult, et ei oleks nii valus. Arvan, et terve elu ei "jätnud" tema kedagi maha, ükskõik missugune põrgu elu ka oli, tema ei suutnud iial naise põllepaelu lahti lasta, kui tal järgmise naise põllepaelad veel kindlalt peos ei olnud. (lk 176)


  • Meie veri on suuremalt jaolt soolane vesi, me vajame ikka veel soolalahust (soolast vett), et silmi pesta või kontaktläätsi ette panna ning läbi aegade on kirjeldatud naiste tupe "kalalõhna". Õigupoolest läks Freudi jünger Sandor Ferenczi koguni nii kaugele, et kuulutas oma raamatus "Thalassa. Genitaalsuse teooria": mehed armatsevat naistega vaid seepärast, et naise üsk lõhnab heeringasoolvee järele ning mehed üritavad pääseda tagasi ürgookeani - kindla peale on see teooria omataoliste seas üks kõige tähelepanuväärsemaid. Seda, miks naised meestega vahekorda astuvad, ta ei selgitanud. (lk 38)

Luule[muuda]

  • Oh haiglane sugu, kus kõik on vajunud valede rappa,
ja tõtt räägib ainult see üks, kes tahab mind tõega tappa!
  • John Donne, "Twicknami aed", tlk Paul-Eerik Rummo, "Oo et sädemeid kiljuks mu hing. Valitud luulet". Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 116


Alasti naiste ning hoorte perrä
kisop mo himo; kõik tii viivä sinnä
värati mano, kon sivvo om kerrä
tõmmanu ennäst, et valvata linnä.

Ära viil lüü. Ära häävita minno
ära viil murra, ära sõko minno!
Ma ei saa pöördä, ei tõisi teid minnä.


Vanasõnad[muuda]

Araabia vanasõnad[muuda]

Eesti vanasõnad[muuda]

  • Ei naine naljalt teist lähe kiitma.
  • Habe mehe au, tütar mehe kõrgus, naine mehe nõu.
  • Hea naine paneb 10 penikoormat pingi alla, paha võtab.
  • Hea naine vaese varandus.
  • Hea naine võib halvast mehest asja saada, aga hea mees halvast naisest naljalt mitte.
  • Hooletu mees hobuseta, laisk naine lammasteta.
  • Isa kuri, ema kuri, veel kurjem venna naine.
  • Kaasavara kaotab naise (tüdruku) vead.
  • Kes naisterahvast pahandab, see eluõnne kaotab.
  • Kuri mees vananeb paremaks, kuri naine pahemaks.
  • Kurjad naised - hurjutada.
  • Kus naine narakas, seal lastel kaltsud kaelas.
  • Kõige parem perenaine see, kellest kõige vähem räägitakse.
  • Maja ilma naiseta kui pere ilma kassita.
  • Mees ei jõua üheksa hobusega nii palju sisse tuua kui naine põllega välja viib.
  • Mees joodik, pool maja põlenud, naine joodik, kogu maja põlenud.
  • Mees nägusam, kui piip suus, naine nägusam, kui laps süles.
  • Mehe au kübar peas, naise au ta põlvil.
  • Naine mehe abi, mees naise tugi.
  • Naine mehe nõu, kübar mehe au.
  • Naine on maja lukk.
  • Naine ärgu naergu naist, tüdruk ärgu teotagu teist!.
  • Naise ja naise vahet saab sülega mõõta.
  • Naise näpp ja mära mokk ei seisa iialgi.
  • Naise pea ja kanapea on ühesugused.
  • Naise võtad, reed, rattad varsti taga.
  • Naise võtad, tüli tuleb majasse.
  • Naist ära vali silmadega, vaid kõrvadega.
  • Naist ära võta piduajal, hoost ära osta sõiduajal.
  • Naiste tahk ja kana ninarätik - need kaks vanapaganal teadmata.
  • Naistel pikad juuksed, kerge meel.
  • Naisterahva töö ei lõpe eladeski otsa.
  • Naisterahva töö ja vana hobuse sööt ei paista silma.
  • Naisterahval on pikemad patsid kui aru.
  • Naisterahval pikad juuksed ja lühike mõistus.
  • Narri naist, aga ära narri naise tanu!
  • Noorikuna pill ja ilu, naisena nälg ja pisarad.
  • Piip ligem kui naine.
  • Puud ja peerud mehe mure, leib ja riie naise mure.
  • Rikkast perest osta hobune, vaesest vallast võta naine!
  • Rutt rattal, rutt kodaral, vaene naine vankril.
  • Sant otsib naist, naine enese kõrvas.
  • Sepp sööb selget leiba, selgemat veel sepa naine.
  • Teine naine on ümmardaja.
  • Truu sulane, õnnelik peremees; truu ümmardaja, õnnelik perenaine.
  • Tüdrukuna tui, naisena nui.
  • Töö juurest vaata naist, kiriku juurest hoost.
  • Vananeb härg vasikata, miks ei naine lastega.
  • Võtad naise, saad mure, ostad hobuse, saad hoole.
  • Ühe naise lõimed, üheksa naise kude.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Vene vanasõnad[muuda]

  • Kui naine oleks ka klaasist, ei paistaks ta ikkagi läbi.

Vaata ka[muuda]

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo.svg
Vikipeedias leidub artikkel