Mine sisu juurde

Kitarr

Allikas: Vikitsitaadid
Henriette Ronner-Knip (1821-1909), "Musitseerimine", s.d.
Antonia de Bañuelos-Thorndike, "Kitarrist" (1880)
Margaretha Roosenboom (1843–1896), "Vaikelu kitarri ja roosidega", s.d.
Marguerite Godin, "Kitarrimängija" (1900)

Kitarr on kromaatiline keelpill umbkaudu 6 keelega, mida mängitakse sõrmitsedes või abivahendiga tõmmates.

Proosa

[muuda]
  • Kitarr on nelja puusaga naine. (lk 18)
  • Kitarril on jooneleht, mille abil ta saadab välja muusikalise armastuse sirgjoonelisi kirju. (lk 27)
  • Kitarr on ajaloo esimene kirjutusmasin. (lk 55)


  • Rütm on see, mis eristab neid meist. Keele kindel raiuv rütm. Nende muusikariistaks on kitarr, mitte mahe kannel. Ja seda nad mängivad justkui sädemeid lüües. See on löökpill, mitte keelpill. Kõlab tumedalt, valjult, katkendlikult, raiuvalt. Harva leidub leebeid, laulvaid rütme, aga kuidas neid siis vastu võetakse! Iga kord, kui muusika neisse suubub, kerkib kuulajate aplaus õhku nagu tuviparv ja nendest käib lainena üle ohe. Kui imepärane on see tunne — ja kui lühike. Juba ongi läbi. Juba praksuvad keeled, juba kõpsuvad kontsad, vere rütm, surma rütm.

Luule

[muuda]

Kui ma kord suren,
  pange kitarriga koos
  mind mulda unele.


Risttee ringilt
  kõrvu kandub
  kuue tüdruku
  tantsusammu.
  Kolm on lihased neist,
  kolm hõbedast sekka pandud.
  Neid otsivad eilsed uned,
  kuid kuldse kükloobi karmus
  neid peab oma kaisus.

Kitarr ju!

  • Federico García Lorca, "Kitarrimõistatus", tlk Ain Kaalep, rmt: "Maailma luule. Kuldne klassika", Tallinn: SE&JS, 2006, lk 893


Kitarril
tuhmkuldne on kael
moonpunane siidine pael
Nagu naer
nagu lill
nagu lind
valge ta kõrval on king.

  • Milvi Seping, "Urvad üle müüride" samanimelises kogus (1974), lk 16


Nüüd on kõigega yock
Nüüd on mul oma roll
Tere tulemast rock
Tere tulemast roll

Olgu relvaks kitarr
Mootorratas ja makk
Olgu meeltes virrvarr
Siiski algab atakk

Välislingid

[muuda]
Vikipeedias leidub artikkel