Kitarr

Kitarr on kromaatiline keelpill umbkaudu 6 keelega, mida mängitakse sõrmitsedes või abivahendiga tõmmates.

Proosa

Kitarr on nelja puusaga naine. (lk 18)
Kitarril on jooneleht, mille abil ta saadab välja muusikalise armastuse sirgjoonelisi kirju. (lk 27)
Kitarr on ajaloo esimene kirjutusmasin. (lk 55)
- Ramón Gómez de la Serna. "Gregeriiad", tlk Jüri Talvet, LR 2/1974

Rütm on see, mis eristab neid meist. Keele kindel raiuv rütm. Nende muusikariistaks on kitarr, mitte mahe kannel. Ja seda nad mängivad justkui sädemeid lüües. See on löökpill, mitte keelpill. Kõlab tumedalt, valjult, katkendlikult, raiuvalt. Harva leidub leebeid, laulvaid rütme, aga kuidas neid siis vastu võetakse! Iga kord, kui muusika neisse suubub, kerkib kuulajate aplaus õhku nagu tuviparv ja nendest käib lainena üle ohe. Kui imepärane on see tunne — ja kui lühike. Juba ongi läbi. Juba praksuvad keeled, juba kõpsuvad kontsad, vere rütm, surma rütm.
- Astrid Ivask, "Málaga hetked" 4 kogus "Leiud", tlk Ita Saks, LR 18/1996, lk 60

Luule

Kui ma kord suren,
pange kitarriga koos
mind mulda unele.

Federico García Lorca, "Memento", tlk Ain Kaalep, rmt: "Maailma luule. Kuldne klassika", Tallinn: SE&JS, 2006, lk 893

Risttee ringilt
  kõrvu kandub
  kuue tüdruku
  tantsusammu.
  Kolm on lihased neist,
  kolm hõbedast sekka pandud.
  Neid otsivad eilsed uned,
  kuid kuldse kükloobi karmus
  neid peab oma kaisus.

Kitarr ju!

Federico García Lorca, "Kitarrimõistatus", tlk Ain Kaalep, rmt: "Maailma luule. Kuldne klassika", Tallinn: SE&JS, 2006, lk 893

Kitarril
tuhmkuldne on kael
moonpunane siidine pael
Nagu naer
nagu lill
nagu lind
valge ta kõrval on king.

Milvi Seping, "Urvad üle müüride" samanimelises kogus (1974), lk 16

Mees ihkas habrast ilu, uskus luulesse.
Laev põhja läks, ta ise ujus Thulesse
puupaljalt, kaasas kipakas kitarr.
Sääl polnud kuuldud teisest inimtõust
ja merest tulnul oli hirmus lõust.
Kui adrul küllalt auratud ja ohatud,
maast leitud taas paar jagu oma jõust,
koos õnnega, et pääses õudsest sõust,
üht laulu, sootuks erinevat lõost,
ta laulma hakkas.

Mõjus see nii kohatult
(truult kaasa partsus vettinud kitarr
rekordakordiliselt larr ja larr),
et säinad, kes säälsamas katkus kudesid,
ähm põues, põhjamutta peitu pugesid,
parv larve kaes, kus aga lähim karr,
et Thule eided püha ruuni lugesid
ja vabeteibailt, täis neid terve barr,
toa poole joostes leida püüdsid tugesid,
roost piiluparte tõusis parr ja parr.

Aleksander Suuman, "Usk luulesse" kogus "Meil siin Hüperboreas" (1980), lk 11

Nüüd on kõigega yock
Nüüd on mul oma roll
Tere tulemast rock
Tere tulemast roll

Olgu relvaks kitarr
Mootorratas ja makk
Olgu meeltes virrvarr
Siiski algab atakk

Tõnu Trubetsky, "Ela rock'n'roll hästi" kogus "Pogo" (1989), lk 42

Välislingid