Kodanlus

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Proosa[muuda]

  • See, mida inimesed kunagi "inimese" mõiste all mõtlevad, on alati üksnes mööduv kodanlik kokkulepe. Teatavaid tooremaid tunge see konventsioon eitab ja keelustab, nõutav on tükike teadvust, komblust, mitteloomalikkust, veidi vaimu pole mitte ainult lubatud, vaid isegi soovitav. Selle konventsiooni järgi on inimene nagu iga teinegi kodanlik ideaal kompromiss, arglik ja naiivkaval katse tüssata nii kurja ürgema Loodust kui talumatut ürgisa Vaimu nende ägedates nõudmistes, elada nendevahelises leiges keskkohas. Seepärast sallib ja möönab kodanlane seda, mida ta "isiksuseks" nimetab, jätab aga samal ajal isiksuse tolle Mooloki — Riigi - meelevalda ja mängib neid alatasa vastamisi teineteisele kätte. Seepärast põletab kodanlane täna neid kui ketsereid, poob neid kui kurjategijaid, kellele ta ülehomme ausambaid püstitab.


  • [Kommertskooli õpetaja:] Mis on kodanlus ja mis on tööliskond? See on ainult halb ja kunstlik fiktsioon. Ei ole midagi nii kitsalt piiratud kodanlust ega tööliskonda, vaid on üksainus rahvas, mis koosneb rikkamatest ja vaesematest.
  • [Kommertskooli õpetaja:] Iga tööline on küps kodanlaseks, pange seda tähele, iga töölise suurim unistus on hästisöönud burzhui! Andke töölisele natuke varandust, kohe on ta kodanlikum kui kodanlane ise ega taha enam mingist klassivõitlusest burzhuaasia vastu teadagi!



  • [Gröönrooska Anja kohta:] "Sii jüst halb oogi, et ta aitab ja nii põrgu moodu magus oo. Mõni hull hakkabki mõtlema, et need kuradi pursuid oo nii hääd. Ja õilsad, jah."
    • Eeva Joenpelto, "Tõmbab ustest ja akendest", tlk Hella-Mare Männamaa, 1981, lk 228