Marge-Ly Rookäär

Marge-Ly Rookäär (sündinud 15. veebruaril 1972) on eesti koorijuht ja raadioajakirjanik.

Artiklid

Jah, ka rikkad nutavad, ka professionaalsed koorid on pidanud alla neelama nii mõnegi loomingulise lati.
Mart Saar, peamiselt segakooridele kirjutanu, on suure koori helilooja. Tema loomingu valmimise ajal olid tollased koorid paljude lauljatega ja lopsakad. Praeguseid kammerlikke segakoore peaks kokku köitma tükki kolm, et saaks seda õiget Saare tunnetust.
Saare muusika on peale vaadates lihtne. Asi läheb keeruliseks otsemaid, kui suu lahti teed ja püüad laulda. Esimene tegur on vokaal, mis peab olema lineaarne, katkematu, ühtlane, teistega kokkukõlav ja fleksibiilne. Omavahel ristpistes liikuvad muusikalised liinid annavad võimalust Saare muusikat alati aktuaalseks laulda, RAM-i esitus oli pingevaba, enesekindel, toon kantud ja laad jutustav. Hetkekski polnud täppisteadusena tunduvat nüüdismuusikat maailmatasemel esitavalt meeskoorilt tunda äraolevat üleolekut materjali osas, vastupidi – koorist õhkus siirast austust helilooja kirjutatu vastu, tähelepanelikkust dirigendi suhtes, lava täitis koosmusitseerimisest saadud ühtekuulamise tunne. Harmooniatega mängimine, pinge hoidmine ja väljapeetud lahendused, nõtked üleminekud, puhas häälestus (no olgu, paar intonatsioonilist vääratust), kaunilt kujundatud fraasid ja tervikuks loodud muusikalised maalid. Kui sõõm värsket kevadist tuulekest! Tundsin mitu korda südames valulikku tänusööstu – kui ilus, kui voolitud, kui elujaatav!
[Ester] Mäe partituurid on Saarega võrreldes teise iseloomuga. Siin on rohkem kargust ja helikeel on komplitseeritum. Lugupidamine muusikalise materjali ja rahvaviisi vastu ning selgelt tajutav pieteeditunne poeetide tekstidesse jätab helilooja enda pigem varjulisemale kohale. Koori toon oli ühtlane, mahlakas ja kandev, muusikalisi kujundeid joonistati laia värvipaletiga, diktsioon oli paigas, fraasid ühtlased ja mõttearendus veenev. Oli tõeliselt joovastav kuulamine. Nii värskelt kõlasid pool sajandit tagasi kirjutatud teosed, laud on kaetud – võta ja söö (Karl Ristikivi). Jah, Mäe lauludes on omamoodi maagia. Kahju, et neid kontserdilaval kõlab nõnda näpuotsaga.
Ainult üks kahjatsus süttis hinges, kui aplaus viimasele teosele algas liiga järsku. Oleks võinud natuke lasta püsida sel vaikusel, sel helilisel järelkajal. Et jõuaks imetleda – tähed säravad.
- Marge-Ly Rookäär, "Las tähed särada", ERR, 16.01.2022

Välislingid