Habe

Habe on inimese näo alaosal (lõual, ülahuule kohal, põskedel ja kaela ülaosal) kasvav karvkate.

Proosa[muuda]

Kuuldes kuldraha heledal kõlinat, nähes hiilgavaid eküüsid, mis sädeledes kotist välja voolasid nagu kalad mõrrast, tundes end poolest säärest saadik vajuvat kuldsete või hõbedaste müntide voogu, haaras Planchet'd pööritus. Ta hakkas ühel kohal tiirlema nagu piksest rabatud ja langes raskelt maha rahakuhjale, mille ta kirjeldamatu klirinaga laiali paiskas. Rõõmust lämmatatud Planchet kaotas teadvuse. D'Artagnan heitis talle näkku klaasi valget veini, mis ta otsekohe jälle ellu äratas.

"Ah mu jumal, ah mu jumal, ah mu jumal!" kordas Planchet, kuivatades oma vurre ja habet.

Tol ajal nagu tänapäevalgi, kandsid koloniaalkaupmehed ratsaväelase vurre ja sõjasulase habet. Ainult rahakümblused, mis juba tolgi ajal väga haruldased olid, on tänapäeval peaaegu tundmatuks muutunud.

Alexandre Dumas vanem, "Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem". I osa. Tõlkinud Henno Rajandi. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, lk 289

Põskhabe on näo sammal. (lk 42)
Vanade filosoofide filosoofia seisnes habeme lüpsmises. (lk 46)
- Ramón Gómez de la Serna, "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud Jüri Talvet. LR 2/1974

Sixten tormas nagu meeletu ja vandus jooksu peal pühalikult, et kui Kalle seekord veel oma saatusest peaks pääsema, kasvatab tema, Sixten, leina ja kaotuse märgiks endale ette pika ja punase habeme. Ta ei selgitanud üksikasjalisemalt, mis ta kavatses teha, et oma siledal poisinäol habet kasvama panna, ta aina jooksis.
- Astrid Lindgren, Meisterdetektiiv Blomkvisti ohtlik elu, ptk 6. Tõlkinud Vladimir Beekman

"Aga minul on lõkke ääres alati väike kartus, et mu habe äkki põlema süttib," rääkis Sammalhabe. "Selleks pole ju palju tarvis, aitab kõige pisemastki sädemest."

"Kui niisugune õnnetus peaks juhtuma, siis pista oma habe aga jälle kähku teevette," andis Kingpool nõu. "Pole midagi, et tee selle tõttu ehk natuke mõrumaks muutub."

Ning Muhv lisas:

"Sinu sammalhabe, kallis Sammalhabe, on meile kõigile tähtis. Sinu sammalhabeme nimel me võime juua ükskõik kui mõru teed."

Sammalhabemele läksid need sõpruseavaldused tõsiselt südamesse.

"Ma tänan teid," ütles ta heldinult. "Ning muidugi püüan ma sädemete eest kõrvale hoida. Loodame kõige paremat." (lk 34)

Sammalhabe oli kuulnud, et kiskja pilgu all peab hoiduma järskudest liigutustest, muidu võib loom sind viivitamatult rünnata. Sellepärast keeras ta ennast väga-väga aeglaselt kõhuli ja hakkas väga-väga ettevaatlikult auto poole roomama.

"Kiskja lõugade vahel on arvatavasti üsna ebameeldiv hinge heita," mõtles ta sealjuures õnnetult. "Miks ei võinud küll saatus mu vähenõudlikku elukest veidigi viisakamalt lõpetada!"

Pikkamisi ja hääletult nagu vari jätkas Sammalhabe roomamist. Salapärased silmad jäid nüüd ta selja taha ja see tegi enesetunde veelgi ebamugavamaks.

"Kindlasti tuleb kiskja mulle hiilides järele," arutas Sammalhabe edasi. "Mida ta ootab? Miks ta juba ükskord ei ründa? Varsti ei suuda ma seda olukorda enam taluda..."

Sammalhabemel oli üsna tülikas roomata, sest ta pikk habe kippus vahetpidamata igale poole kinni jääma. (lk 38)

Linnuema hüppas toimekalt pesa servale, et tühje munakoori minema visata. Ta paistis oma pojukestega igapidi rahul olevat. Nüüd nägi ka Sammalhabe neid kõiki. Viis udusulis kerakest tegid ühekorraga oma tillukese noka pärani lahti.

"Mu pisikesed!" hakkas Sammalhabe rääkima. "Mu armsakesed! Nüüd te siis oletegi munast koorunud. Te tulite osa võtma looduse kõige veidramast ja imetlusväärsemast vigurist, mida kutsutakse eluks. Ma pean teile aga otsekohe ütlema, et te tulite ilmale raskel ajal, väga raskel ajal. Kas tervitab teid lindude rõõmus ja juubeldav siristamine? Oh ei, mu kullakesed, linnulaul on vaikinud. Kas haudus teie ema teid ehk välja puuladvas, sõbralikult kahiseva lehestiku keskel? Oh ei, ta pidi seda tegema habemes. Sest metsa on tabanud häda ja viletsus. Nii varjulised võsaalused kui ka kaunid lilledega kaetud nurmed on muutunud koledate kasside rüüstatud tallermaaks..." (lk 75)

Eno Raud, "Naksitrallid", esimene raamat, 1984

Sammalhabe tundis kergendusega, et hirm annab tasapisi järele, ainult Kingpool ta habeme all värises endise jõuga edasi.

"Jäta juba ükskord järele," manitses Sammalhabe Kingpoolt. "Esiteks vähendab värisemine eneseväärikust ja teiseks paneb see mu habeme tudisema just nagu mõnel vanakesel."

Eno Raud, "Naksitrallid", teine raamat, 1984, lk 99

Luule[muuda]

mul on võltshabe külmast aurust, ma olen
välgus peegelduv koi, ma olen...

Ilmar Laaban, "Autoportree", rmt: "Eesti lüürika" II köide, koostanud Arvo Mägi, 1959, lk 327

OFENÍSIA RONDOO
...
On söed tema mustad silmad,
(«Need on keisri enda silmad!»)
minu silmad süttisid neist.
Ta habe unede lina,
(«See on keisri enda habe!»)
et sisse mässida mind.
Tema naiseks saada tahan,
(«Ei või saada sa keisri naiseks!»)
tema juurde heita tahan,
tema habemes uinuda.
(«Õde, sa häbistad meid!»)
Luís Antônio, mu vend,
mis sa ootad, et mind ei tapa?

Ei taha ma parunit, krahvi,
ei taha ma suhkruhärrat,
ei taha Teodoro värsse,
ei taha roose või nelke
või teemandist kõrvarõngaid.
Ei taha ma muud kui habet,
kui keisri habet nii musta!

Jorge Amado, Ofenísia rondoo romaanist "Gabriela, nelk ja kaneel", tlk Aita Kurfeldt, värsid tlk Ain Kaalep, 2. tr (1978), lk 13-14

Eesti vanasõnad[muuda]

Habe kasvab kärmemini kui aru.
Habe mehe au, tütar mehe kõrgus, naine mehe nõu.
Habe vanataadi ilu.
Parem vana habeme all kui noore piitsa all.
- "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Välislingid[muuda]