Margaret Mead

Margaret Mead

Margaret Mead (16. detsember 1901 Philadelphia, USA – 15. november 1978 New York) oli ameerika kultuuriantropoloog. Eesti keeles on ilmunud tema raamat "Sex and Temperament in Three Primitive Societies" (1935).

"Sugu ja sundus kolmes primitiivses ühiskonnas"

Tsitaadid väljaandest: Margaret Mead, "Sugu ja sundus kolmes primitiivses ühiskonnas". Tõlkinud Tõnu Ülemaante. Ilmamaa, 2020.

• Inimkond saab kasutada meie erinevates, temperamendist tulenevates potentsiaalides sisalduvaid kontraste lõpututel ja mitmekesistel viisidel, milles inimkultuur annab edasi kas siis sobivaiks või ebasobivaiks peetavaid käitumismustreid. Ehkki inimolendite arenemise bioloogilistel alustel on piirid, millega tuleb ausalt arvestada, saab neid vaadata kui võimalusi, mida inimese kujutlusvõime pole kaugeltki mitte täielikult kasutusele võtnud.
  • Eessõna 1950. aasta väljaandele, lk 25

• Iga ühtne, homogeenne kultuur saab anda võimaluse ainult vähestele eripalgelistele inimlikele omadustele, lükates tagasi või rakendades karistusi teiste suhtes, mis on liiga vastandlikud või ülemäära lõdvalt seotud tema peamiste rõhuasetustega, et selle müüride vahel ruumi leida. Võttes oma väärtused algselt nende hulgast, mis on kallid mõnedele temperamenditüüpidele ja võõrad teistele, kehastab kultuur neid väärtusi järjest jäigemalt oma struktuuris, poliitilistes ja religioossetes süsteemides, kunstis ja kirjanduses, ning iga uus põlvkond vormitakse kindlalt ja täpselt domineerivate trendide järgi.
  • Sissejuhatus, lk 31

• Kogu arutelu naiste positsioonist, naiste iseloomust ja temperamendist, naiste orjastamisest või vabastamisest varjutab põhilist küsimust: selle tunnustamist, et inimsuhete taga olev kultuuriline põhikavand määrab viisi, kuidas kahe soo rolle ette kujutatakse, ning et kasvavat poissi vormitakse vastavalt kohalikele ja erilistele rõhuasetustele niisama järeleandmatult nagu kasvavat tüdrukut.
  • Sissejuhatus, lk 35

• Lääne lugejal on liigagi kerge mõista, kui eriline on tõlgendus, mille arapešid inimloomusele on andnud, kui fantastiline on see, et nad on välja valinud isiksusetüübi, mida esineb harva nii meeste kui ka naiste puhul ning selle kui ideaali ja loomuliku käitumise tervele ühiskonnale kaela määrinud.

On raske hinnata, kumb käitumine näib meile enam utoopiline ja ebarealistlik: kas see, kui öeldakse, et meeste ja naiste vahel pole mingeid erinevusi, või see, kui öeldakse, et nii mehed kui ka naised on loomu poolest emalikud, leebed, vastuvõtlikud ja mitteagressiivsed.

• Arapeši ideaal ja need, kes kõrvale kalduvad, lk 213

• Arapešide juurest lahkudes tundsin ma pettumust. Ma ei olnud leidnud mingeid sugudevahelisi temperamendierinevusi — ei nende kultuurilisi uskumusi uurides ega ka konkreetseid indiviide vaadeldes. Järeldus oli see, et niisugused erinevused on puhtalt kultuuri küsimus ning et ühiskondades, kus kultuur need tähelepanuta jätab, neid ei esine.
  • Mundugumoride leidmine, lk 217

• Mundugumoride juures peab igaüks olema pidevalt valvel ja valmis reageerima sobiva käitumisega. Naljatlemise unustamine on tunduvalt tõsisem eksimus kui see, kui ameeriklane tänaval vastu tulevat tuttavat korralikult ei tervita. See võib vabalt olla niisama tõsine asi nagu see, kui ei anta au kõrgemale ohvitserile või jäetakse vastamata võimaliku tööandja sõbralikule tervitusele, ja kui mööda tänavat kõndival ameeriklasel tuleb olla valvas ainult selle suhtes, et ta teeks vahet nendel, keda ta tunneb, ja nendel, keda ta ei tunne, ning et ta pöörab piisavat tähelepanu sellele, millise vormi tema tervitus võtab, et reguleerida selle emotsionaalsust või familiaarsust, siis paljudes primitiivsetes ühiskondades nõutakse tunduvalt keerukamat käitumist.
  • Mundugumori individuaalne areng, lk 259

• Ta oli väsimatu ja leidlik ning liiga energiline ja intelligentne, et unistamisest pelgupaika otsida. Selle asemel uuris ta oma ühiskonda, selgitas välja iga reegli ja iga väljapääsutee, mille abil nupukus toore jõu üle saaks trumbata. Ta oli kõige intelligentsem informant, kes meil kunagi oli olnud, nii analüütiline ja peenetundeline, et me avastasime, et korduste ja monotoonsuse vältimiseks rääkis ta ühiskonna tegelikust toimimisest härra Fortune'iga ja viisist, kuidas see teoreetiliselt peaks toimima, minuga. Tema võõrandumine kõigest, mis teisi ühiskonnaliikmeid motiveeris, oli teravdanud tema juba niigi erksamat vaimu ja viinud selle tasemeni, mida homogeenses kultuuris väga harva ette tuleb. Aga ta oli küüniline asjade puhul, mille suhtes ta mõnes teises ühiskonnas elades oleks olnud entusiastlik. Ta pidi kulutama oma suurepäraseid intellektuaalseid andeid selleks, et pidevalt mööda hiilida ühiskonnast, kus ta ei olnud vaimselt kodus.
  • Mundugumori ideaalist kõrvalekaldujad, lk 289

• Kui neid iseloomuga seonduvaid hoiakuid, mida meie oleme traditsiooniliselt naiselikeks pidanud — nagu passiivsus, vastutulelikkus ja valmisolek lapsi hellitada -, saab ühes hõimus nii kergesti kehtestada kui maskuliinse käitumismustri ning teises hõimus nii enamiku naiste kui ka enamiku meeste jaoks põlu alla panna, siis pole meil enam alust käitumise selliseid aspekte soost tulenevateks pidada.
  • Soolise temperamendi standardiseerimine, lk 344

• Materjal viitab sellele, et paljud, kui isegi mitte kõik isiksusejooned, mida meie nimetame maskuliinseteks või feminiinseteks, on sooga niisama vähe seotud, nagu seda on riietus, maneerid ja peakatted, mille ühiskond mingil ajaperioodil ühele või teisele soole määrab.
  • Soolise temperamendi standardiseerimine, lk 344

• Erinevused indiviidide vahel kes jõuduvad erinevatesse kultuuridesse, nagu ka erinevused indiviidide vahel, mida võib leida ühe kultuuri sees, tulenevad peaaegu täielikult erinevast tingitusest, iseäranis varases lapsepõlves, ning selle tingituse vorm on kultuuriliselt determineeritud. Standardiseeritud isiksuslikud erinevused sugude vahel kuuluvad sellessesamasse liiki, kujutades endast kultuuriloomingut, millega iga põlvkond, nii mehed kui ka naised, muganduma harjutatakse.
  • Soolise temperamendi standardiseerimine, lk 345

• Jooned, mis esinevad kummagi soo mõnedel liikmetel, määratakse kuuluma spetsiaalselt ühe soo juurde ning keelatakse teise soo puhul. Sooliste erinevuste sotsiaalse defineerimise ajalugu on täis niisugust meelevaldset asjakorraldust nii intellektuaalses kui ka kunstivaldkonnas, aga kuna oletatakse, et on olemas kokkulangevused füsioloogilise soo ja emotsionaalsete omaduste osas, oleme viimaste puhul olnud vähem võimelised meelevaldsust ära tundma.
  • Soolise temperamendi standardiseerimine, lk 350

• Igas ühiskonnas vaatab keskmine inimene iseendasse ja leiab sealt end ümbritseva maailma peegelduse. Peen kasvatuslik protsess, mille käigus ta täiskasvanuks on saanud, on kindlustanud talle omaenda ühiskonna vaimse liikmelisuse. Aga see ei ole tõsi indiviidi puhul, kelle temperamendist tulenevatele annetele ei leia tema ühiskond mingit kasutust või neid koguni ei sallita. Meie ajaloo kõige põgusamast uurimisest piisab näitamaks, kuidas ühel sajandil au sees olnud andeid järgmisel sajandil ei tunnustata. Mehed, kes keskajal oleksid olnud pühakud, on tänapäeva Inglismaal ja Ameerikas ilma elukutseta.
  • Deviant, lk 355

• Kui kultuur on oma sihtides kindel ja integreeritud ning kompromissitu oma moraalsetes ja vaimsetes eelistustes, mõistab see mõned oma liikmed — liikmed ainult sünni poolest — elama sellele kultuurile võõrana, parimal juhul hämmelduses, halvimal juhul mässates, mis omakorda võib pöörduda hulluseks.
  • Deviant, lk 355-356

• Vaadakem võrdluseks viisi, kuidas meie kultuuris lapsi muganduma survestatakse: "Ära käitu nagu tüdruk", "Väikesed tüdrukud ei tee seda." Ähvardust, et lapsel ei õnnestu käituda nagu omaenda soo liige, kasutatakse selleks, et sundida talle peale tuhandeid pisiasju, mis seonduvad lastetoa ja puhtuse pidamise rutiiniga, istumise ja lõdvestumise viisidega, arusaamadega sportlikkusest ja ausast mängust, emotsioonide väljendamise mustritega ja paljude teiste asjadega, mille puhul me tunnistame sotsiaalselt defineeritud soolisi erinevusi nagu edevus, huvi rõivaste vastu või huvi päevakajaliste sündmuste vastu. Kommentaaride süstik käib edasi ja tagasi: "Tüdrukud nii ei tee", "Kas sa siis ei taha kasvada tõeliseks meheks nagu issi?", paisates lapse emotsioonid segamini, ning juhul, kui laps on piisavalt õnnetu ja tal on kasvõi mingil väheselgi määral vastassoole omistatud temperamenti, võib see väga hästi takistada tal ükskõik millisel moel oma maailmaga adekvaatselt kohaneda.
  • Deviant, lk 362

• Mõned füüsilised või intellektuaalsed või kunstilised võimed võivad end juhuslikult väljendada vastassoole sobivaks peetavas tegevuses. Sellel on kaks tagajärge: last noomitakse tema valiku pärast ja süüdistatakse selles, et tal on vastassoo emotsioonid, ning kuna valitud tegevusala või hobi suunab ta rohkem vastassooga suhtlema, võib ta aja jooksul üle võtta palju niisugust sooga piiratud käitumist, mis on omane vastassoole.
  • Deviant, lk 364

• Teadmine, et kahest soost isiksused on sotsiaalselt loodud, on kooskõlas iga programmiga, mis ootab rõõmuga planeeritud ühiskonnakorda. See on kahe teraga mõõk, mida saab kasutada kas siis selleks, et tekitada ühiskond, mis oleks paindlikum ja mitmekesisem, kui inimkond kunagi on loonud, või pelgalt selleks, et raiuda sisse kitsas tee, mida mööda üks sugu või mõlemad sood sunnitakse hanereas marssima mööda kitsukest rada ilma paremale või vasakule vaatamata. See teeb võimalikuks fašistliku haridusprogrammi, mis sunnib naised tagasi vormi, mille kaasaegne Euroopa arvas naiivselt igaveseks purustatud olevat. See teeb võimalikuks kommunistliku programmi, mis kohtleb mõlemat sugu nii sarnaselt, nagu nende erinevad füsioloogilised funktsioonid vähegi lubavad.
  • Järeldus, lk 376

• Ei saa olla olemas mingit ühiskonda, mis nõuab, et naised järgiksid üht spetsiaalset naiselikuna defineeritud isiksusemustrit, mis ei oleks ühtlasi vägivaldne paljude meeste individuaalsuse suhtes.
  • Järeldus, lk 379

• Kõige väljapaistvam tegelik erinevus sugude vahel, füüsilise tugevuse erinevus, omab üha vähem tähendust. Just nii, nagu meeste erinev pikkus ei ole enam reaalne teema ajal, mil käsikähmlused on asendunud kohtuprotsessidega, nii ei ole ka vahe meeste ja naiste tugevuses enam väärt, et seda kultuuriinstitutsioonides viimistleda.
  • Järeldus, lk 379

• Tsivilisatsioon võiks võtta oma juhtlõngad mitte sellistest kategooriatest nagu vanus, sugu, rass või pärilik positsioon, vaid selle asemel, et määrata isiksust nii lihtsal teel, tunnustada, kasvatada ning teha ruumi mitmesugustele lahknevatele temperamendist tulenevatele annetele. See võiks end üles ehitada nendele erinevatele võimetele, mida praegu püütakse mõnede laste puhul kunstlikult täielikult kõrvaldada ja teiste puhul kunstlikult tekitada.
  • Järeldus, lk 386

• Mõnikord on sotsiaalse positsiooni idee ületanud sookategooriad. Ühiskonnas, mis tunnistab jõukuse või seisuse astmestikku, on kõrgemast seisusest naisele või jõukale naisele lubatud ülbus, mis madalamate seisuste või vaeste seas oli mõlemale soole keelatud. On tõsi, et niisugune nihe on olnud samm naiste emantsipeerumise poole, aga see ei ole kunagi olnud samm indiviidi suurema vabaduse poole. Vaid vähestel naistel on saanud olla kõrgema klassi iseloom, kuid selle tasakaalustamiseks on väga paljud mehed ja samuti naised mõistetud omama isiksust, mida iseloomustab allumine ja hirm.
  • Järeldus, lk 386

• Me peame tunnistama, et sool ja rassil põhinevate pealiskaudsete klassifikatsioonide taga eksisteerivad samad potentsiaalid, mis ilmuvad uuesti põlvkond põlvkonna järel ainult selleks, et kaduda, kuna ühiskonnas ei ole nendele mingit kohta.
  • Järeldus, lk 387-388

• Et me saavutaksime suuresti erinevate väärtustega rikkama kultuuri, peame tunnustama kogu inimlike võimete registrit ja põimima neist vähem meelevaldse sotsiaalse kudumi, sellise, milles iga erisugune inimolend endale sobiva koha leiab.
  • Järeldus, lk 389